Seks lumel ehk tõelised talveputukad ({{commentsTotal}})

Kevadine ja suvine mets piniseb, sumiseb putukaelust. Kuid on olemas ka tõelised talveputukad, kes ongi aktiivsed just talvel ja ka paarituvad talvel. „Osoonile“ tegi loo talvel paarituvatest putukatest bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Vähemalt paarisaja putukaliigi aktiivne valmikuelu ongi ajastatud talve. See tähendab, et munad ja vastsed on suvel ja valmikud tulevad välja, kas hilissügisel, talve alguses või sootuks keset talve.

Neist putukatest saab teha pika nimekirja. On palju seenesääski, on talvesääski. Ikoonloomad on muidugi talikoonlased ja lumekärbsed.

Talikoonlane näeb välja nagu koonlane ikka, aga tal ei ole tiibu ja ta ei suuda lennata.

Talikoonlaste puhul on aga huvitav paaritumine. Tavaliselt oleme harjunud, et emane kui suurem on alla ja isane ronib talle peale. Nii kõnnivad nad tandemina, kes paar tundi, kes vähem. Talikoonlasel käib kõik aga hoopis vastupidi.

Emane putukas on see, kes ronib isasele selga. Ja emane ei hoia end seal ise kinni, vaid isane võtab ta oma tiivajäänuste haardesse nii, et emane ei pääse haardest mitte kuhugi. Paaritumine kestab 48 tundi ehk kaks ööpäeva järjest.

Kuidas sellised putukad külma taluvad?

Need päris talveputukad kasutavad väga omapärast meetodit: ülijahtumist ehk nad teevad oma kehavedelikud võimalikult puhtaks osakestest, mille ümber võiksid tekkida jääkristallid.

See on umbes selline katse, mida võiksime ise teha oma külmkambris. Kui destilleeritud vesi on väga puhas, siis pudelis sügavkülma anduna see ei jäätu. Sama mehhanism kehtib ka nende putukate puhul.

Mida see annab? Annab seda, et tõelised talveputukad on võimelised väga kiiresti liikuma ja tegutsema.

Siiski kehavedelikke ei õnnestu putukatel nii hästi puhastada kui destillatsiooniaparaatidel vett. Seetõttu on talveputukatel teatud piirid, milleni nad üldse saavad väljas käia. See piir on kuni kuus külmakraadi. Alla selle peavad nad pugema lume alla sooja.

Pikad jalad lumel

Teine talveputukate ikoonliik talikoonlastele lisaks on lumekärbes, kes pealtnäha on nagu ämblik, ta on karvane, tiibadeta ja pikkade jalgadega.

Nende paaritumine toimub kiiremini ja klassikaliste putukate moel – emane all, isane ronib talle peale. Lähevad nagu tandem jalgratas mööda lund, mis on väga põnev vaatepilt.

Nii talikoonlased kui lumekärbsed on ilma lennutiibadeta, kuigi tiivarudimendid on neil olemas.

Teadlased leiavad talveputukate hulgast tõelisi biokeemilisi fenomene. Kui see kanda üle näiteks inimeste maailma, siis igaüks meist võib katse: panna käed jäävette ja proovida siis arvutiklaviatuuril tippida või klaverit mängida – hästi see ei õnnestu. Aga talveputukad saaksid sellega edukalt hakkama.

Ikkagi jääb aga küsimus: miks talvel seksida?

„Looduses on asjad nii, et kui on mingi võimalus midagi teha, siis evolutsioon seda ka proovib,“ nendib Tartes. Ehk kõigele ei saa panna otstarbelist või eesmärgipärast silti külge. Või me vähemalt ei suuda seda üles leida.

Aga teine selge põhjus on see, et enamik linde, kes putukaid söövad, on pagenud minema ja oht saada lumel ära söödud on tunduvalt väiksem kui suvel tegutsedes. Õhk on puhas.

Kuidas talveputukate seks päriselus välja näeb, saab vaadata juba „Osoonist“ esmaspäeval kell 20.00, ikka ETV-s.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.