Kas tihased on toidumajale truud? ({{commentsTotal}})

tihased
tihased Autor/allikas: Karl Adami

Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.

Lindude paigatruuduse mõõtmiseks püüti Slovakkias talviste toidumajade juurest nii rasva- kui ka sinitihaseid. Kuna telemeetrilistest uuringutest on teada, et tihased võivad talvel toitumiskohtadest liikuda kuni 1 km ning vaid harva 1,5 km kaugusele, transporditi rõngastatud linnud püügikohast 7,8 km kaugusele, mis on palju suurem lindude talvisest tegutsemisraadiusest. Selliselt sai täpsemalt hinnata lindude paigatruudust ja nende orienteerumisvõimet: kui linnud on truud oma toidumajadele, siis peaksid nad varem või hiljem nende juurde tagasi jõudma. Kui aga lindudele on oluline pelgalt hea ninaesine, võivad nad “koduneda” ka mõnes teises toidukohas vabastamispaiga lähedal.

Toidumajade juures linde edasi püüdes hakkasid varem püütud linnud aegamisi “kodukohta” tagasi jõudma. Siiski ei naasnud kõik linnud, vaid see erines nii liigiti kui ka sugude lõikes. Keskmiselt kulus lindudel tagasi jõudmiseks neli nädalat, kuid sinitihased olid rasvatihastest kiiremad – neil kulus selleks keskmiselt üks nädal vähem. Samuti oli sinitihaste osa naasnute seas rasvatihastest suurem – sinitihastest naasid ligikaudu pooled (45,7%), rasvatihastest vaid kolmandik (32,5%). Mõlema liigi puhul jõudsid “koju” kiiremini isased. Naasmise kiirust mõjutas ka toidumajas oleva toidu hulk linnu püügi hetkel – linnud naasid kiiremini rikkalikumalt kaetud toidumajade juurde.

Uuringu tulemuste ühene tõlgendamine on keerukas, kuid tulemused viitavad talviste territooriumite kujunemise, paigatruuduse ja “kodu” leidmise sõltumisele nii linnuliigist, toidumajas olevast toidu hulgast kui ka linnu soost.

Uuringu tulemustest võiks teha ka praktilisi järeldusi – kui soovid, et linnud ka kauge maa tagant ikka ja jälle just sinu toidumaja üles leiaksid, tuleks seda hoolsasti toiduga täita. See, kas lindude inimese külge “aheldamine” peaks olema omaette eesmärk, jäägu aga igaühe enese otsustada.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Krištín A, Kaňuch P. 2017. Stay or go? Strong winter feeding site fidelity in small woodland passerines revealed by a homing eksperiment. Journal of Ornithology

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: