Kas tihased on toidumajale truud? ({{commentsTotal}})

tihased
tihased Autor/allikas: Karl Adami

Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.

Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.

Lindude paigatruuduse mõõtmiseks püüti Slovakkias talviste toidumajade juurest nii rasva- kui ka sinitihaseid. Kuna telemeetrilistest uuringutest on teada, et tihased võivad talvel toitumiskohtadest liikuda kuni 1 km ning vaid harva 1,5 km kaugusele, transporditi rõngastatud linnud püügikohast 7,8 km kaugusele, mis on palju suurem lindude talvisest tegutsemisraadiusest. Selliselt sai täpsemalt hinnata lindude paigatruudust ja nende orienteerumisvõimet: kui linnud on truud oma toidumajadele, siis peaksid nad varem või hiljem nende juurde tagasi jõudma. Kui aga lindudele on oluline pelgalt hea ninaesine, võivad nad “koduneda” ka mõnes teises toidukohas vabastamispaiga lähedal.

Toidumajade juures linde edasi püüdes hakkasid varem püütud linnud aegamisi “kodukohta” tagasi jõudma. Siiski ei naasnud kõik linnud, vaid see erines nii liigiti kui ka sugude lõikes. Keskmiselt kulus lindudel tagasi jõudmiseks neli nädalat, kuid sinitihased olid rasvatihastest kiiremad – neil kulus selleks keskmiselt üks nädal vähem. Samuti oli sinitihaste osa naasnute seas rasvatihastest suurem – sinitihastest naasid ligikaudu pooled (45,7%), rasvatihastest vaid kolmandik (32,5%). Mõlema liigi puhul jõudsid “koju” kiiremini isased. Naasmise kiirust mõjutas ka toidumajas oleva toidu hulk linnu püügi hetkel – linnud naasid kiiremini rikkalikumalt kaetud toidumajade juurde.

Uuringu tulemuste ühene tõlgendamine on keerukas, kuid tulemused viitavad talviste territooriumite kujunemise, paigatruuduse ja “kodu” leidmise sõltumisele nii linnuliigist, toidumajas olevast toidu hulgast kui ka linnu soost.

Uuringu tulemustest võiks teha ka praktilisi järeldusi – kui soovid, et linnud ka kauge maa tagant ikka ja jälle just sinu toidumaja üles leiaksid, tuleks seda hoolsasti toiduga täita. See, kas lindude inimese külge “aheldamine” peaks olema omaette eesmärk, jäägu aga igaühe enese otsustada.

Rasvatihase teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu veebipesas. Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tugines seda kirjutades teadusartiklile: Krištín A, Kaňuch P. 2017. Stay or go? Strong winter feeding site fidelity in small woodland passerines revealed by a homing eksperiment. Journal of Ornithology

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.