Kuumalt Jupiterilt leiti uuel meetodil veeauru ({{commentsTotal}})

Astronoomid on avastanud ühe meile suhteliselt lähedase eksoplaneedi atmosfäärist veeauru. Planeet 51 Pegasi b ei ole küll esimene niinimetatud kuuma Jupiteri tüüpi planeet, millelt veeauru on leitud, aga nüüd leiti seda uhiuuel meetodil.

Kuumad Jupiterid on suured gaaskerad nagu meie oma Päikesesüsteemi Jupitergi, aga nad tiirlevad oma tähele väga lähedal. 51 Pegasi b oli esimene kuum Jupiter, mis üldse avastati, üle 20 aasta tagasi.

Seni on planeetide atmosfäärist veeauru nähtud ainult siis, kui planeet liigub Maalt vaadates oma tähe eest läbi ja meil on õnnestunud kindlaks teha, milliseid tähevalguse lainepikkusi atmosfäär neelab. Kuid suurem osa eksoplaneete ei liigu Maalt vaadates kunagi oma tähe eest läbi.

Jayne Birkby ja ta kolleegid vaatlesid nüü 51 Pegasi b-d ja selle tähte olukorras, kus nad asetsevad Maalt vaadates kõrvuti. Vaatlusi tegid nad neli tundi järjest. Selle aja jooksul liikus planeet kord maakera poole, kord Maast eemale.

Doppleri efekti tõttu nihkus planeedilt tulev valgus spektriskaalal kord siniste, kord punaste lainepikkuste poole. Nii said teadlased teada, milline osa valgusest, mis teleskoobiski paistab ühe täpina, tuli planeedilt ja milline tähelt. Seda teades õnnestuski neil märgata planeedilt pärinevas valguses veeaurule iseloomulikke spektrijooni.

Kuuma Jupiteri tüüpi planeetidel tõenäoliselt elusolendeid ei leidu, olgu seal siis veeauru või mitte. Kuid on lootust, et sama meetodiga õnnestub veeauru tuvastada ka mõnel eluks sobivamal planeedil.

Praeguse uurimistöö tulemused on Birkby ja kaasautorid avaldanud aga võrguajakirjas arXiv.



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: