Kuumalt Jupiterilt leiti uuel meetodil veeauru ({{commentsTotal}})

Astronoomid on avastanud ühe meile suhteliselt lähedase eksoplaneedi atmosfäärist veeauru. Planeet 51 Pegasi b ei ole küll esimene niinimetatud kuuma Jupiteri tüüpi planeet, millelt veeauru on leitud, aga nüüd leiti seda uhiuuel meetodil.

Kuumad Jupiterid on suured gaaskerad nagu meie oma Päikesesüsteemi Jupitergi, aga nad tiirlevad oma tähele väga lähedal. 51 Pegasi b oli esimene kuum Jupiter, mis üldse avastati, üle 20 aasta tagasi.

Seni on planeetide atmosfäärist veeauru nähtud ainult siis, kui planeet liigub Maalt vaadates oma tähe eest läbi ja meil on õnnestunud kindlaks teha, milliseid tähevalguse lainepikkusi atmosfäär neelab. Kuid suurem osa eksoplaneete ei liigu Maalt vaadates kunagi oma tähe eest läbi.

Jayne Birkby ja ta kolleegid vaatlesid nüü 51 Pegasi b-d ja selle tähte olukorras, kus nad asetsevad Maalt vaadates kõrvuti. Vaatlusi tegid nad neli tundi järjest. Selle aja jooksul liikus planeet kord maakera poole, kord Maast eemale.

Doppleri efekti tõttu nihkus planeedilt tulev valgus spektriskaalal kord siniste, kord punaste lainepikkuste poole. Nii said teadlased teada, milline osa valgusest, mis teleskoobiski paistab ühe täpina, tuli planeedilt ja milline tähelt. Seda teades õnnestuski neil märgata planeedilt pärinevas valguses veeaurule iseloomulikke spektrijooni.

Kuuma Jupiteri tüüpi planeetidel tõenäoliselt elusolendeid ei leidu, olgu seal siis veeauru või mitte. Kuid on lootust, et sama meetodiga õnnestub veeauru tuvastada ka mõnel eluks sobivamal planeedil.

Praeguse uurimistöö tulemused on Birkby ja kaasautorid avaldanud aga võrguajakirjas arXiv.



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.