Kuumalt Jupiterilt leiti uuel meetodil veeauru ({{commentsTotal}})

Astronoomid on avastanud ühe meile suhteliselt lähedase eksoplaneedi atmosfäärist veeauru. Planeet 51 Pegasi b ei ole küll esimene niinimetatud kuuma Jupiteri tüüpi planeet, millelt veeauru on leitud, aga nüüd leiti seda uhiuuel meetodil.

Kuumad Jupiterid on suured gaaskerad nagu meie oma Päikesesüsteemi Jupitergi, aga nad tiirlevad oma tähele väga lähedal. 51 Pegasi b oli esimene kuum Jupiter, mis üldse avastati, üle 20 aasta tagasi.

Seni on planeetide atmosfäärist veeauru nähtud ainult siis, kui planeet liigub Maalt vaadates oma tähe eest läbi ja meil on õnnestunud kindlaks teha, milliseid tähevalguse lainepikkusi atmosfäär neelab. Kuid suurem osa eksoplaneete ei liigu Maalt vaadates kunagi oma tähe eest läbi.

Jayne Birkby ja ta kolleegid vaatlesid nüü 51 Pegasi b-d ja selle tähte olukorras, kus nad asetsevad Maalt vaadates kõrvuti. Vaatlusi tegid nad neli tundi järjest. Selle aja jooksul liikus planeet kord maakera poole, kord Maast eemale.

Doppleri efekti tõttu nihkus planeedilt tulev valgus spektriskaalal kord siniste, kord punaste lainepikkuste poole. Nii said teadlased teada, milline osa valgusest, mis teleskoobiski paistab ühe täpina, tuli planeedilt ja milline tähelt. Seda teades õnnestuski neil märgata planeedilt pärinevas valguses veeaurule iseloomulikke spektrijooni.

Kuuma Jupiteri tüüpi planeetidel tõenäoliselt elusolendeid ei leidu, olgu seal siis veeauru või mitte. Kuid on lootust, et sama meetodiga õnnestub veeauru tuvastada ka mõnel eluks sobivamal planeedil.

Praeguse uurimistöö tulemused on Birkby ja kaasautorid avaldanud aga võrguajakirjas arXiv.



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.