Noore teadlase preemia pälvisid geeniteadlane, füüsik ja IT-teadlane ({{commentsTotal}})

Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.

Geenid, fotoonika ja infotehnoloogia – sel aastal on presidendi premeeritavaid valdkondi ja teadlasi tavapärasest rohkem, varasematel aastatel pole enam kui kahes kategoorias auhindu jagatud.

Noore teadlase preemia laureaat Tõnu Esko müttab mitmel rindel. Ta on Tartu ülikooli Eesti geenivaramu asedirektor teadusalal, järeldoktorantuuris Cambridge`is ja külalisteadur Bostoni lastehaiglas. “Töötan ka rahvuslikus majandusuuringute keskuses Ameerikas, majandusteadlasena,” lisab Esko: “ehk siis uurin inimeste vaimseid võimeid ja nende geneetilist tausta.”

Esko aktiivset ja sisukat tegevust on märgatud varemgi. Lisaks kodumaisele tunnustusele arvas Thomson Reuters ta 2016. aasta maailma mõjukaimate teadlaste hulka.

Kodumaise kiitusega käib kaasas 5000 euro suurune preemia ning kohustus pidada aasta jooksul vähemalt kaks akadeemilist loengut võimalusel väljaspool suuremaid linnu Tartut ja Tallinnat. Eskol on üks kool juba valmis vaadatud. “See toimub Nõo gümnaasiumis, kus ma oma gümnaasiumihariduse omandasin,” täpsustas ta.

Teadust tuleb tutvustada

Esko sõnul pole teaduse populariseerimine, teadusest ja geenidest rääkimine ei talle ega ka teistele geenivaramu teadlastele midagi uut. Kõik töötajad käivad erinevates koolides ja asutustes inimestele oma valdkonda tutvustamas. Ehk natuke üllatuslikult on geenijutust kohati vaat et rohkemgi huvitatud vanemad inimesed. “Neid huvitab, miks neil elu on nii kulgenud, nagu ta on kulgenud. Vanematel inimestel on ka suurem huvi enda mineviku kohta – kes olid nende esivanemad, nende haigused, kust nad pärit on,” selgitas Esko.

Teadusest rääkimine on Esko hinnangul tähtis mitmel põhjusel. Esiteks saab näidata, et teadlase elu on väga põnev. Selle käigus kohtab palju huvitavaid inimesi ja uusi mõtteid. Elu ei muutu rutiinseks. Teiseks “peaks noortega rääkimas käima, et innustada neid õppima ja teadma fakte. Et me ei elaks tõejärgses ühiskonnas ja soolapuhujate võidukäik ei süveneks,'' lisas Esko.

Noore teadlase eripreemia teadusliku mõtteviisi populariseerimise eest

Üks eripreemia otsustati sel korral määrata Tartu ülikooli füüsika instituudi füüsikalise optika vanemteadurile ja õppejõule Heli Luknerile teadusliku mõtteviisi aktiivse levitamise eest.

Lukner keskendub teadustegevuses ülilühikeste valgussähvatuste vormimisele ja mõõtmisele. Muu hulgas on ta läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Max Plancki valgusteaduse instituudis.

Vanemteaduri sõnul on üks põnevamaid väljakutseid olnud ülilühikeste impulsside kestvuse mõõteseadme disainimine uuele ja mastaapsele Euroopa laserikeskusele Extreme Light Infrastructure (ELI). Selles on senistest oluliselt võimsamad ja võimekamad uue põlvkonna laserid, mille abil saab lahendada inimkonna ees seisvaid keerukaid väljakutseid füüsikas, keemias, bioloogias, meditsiinis ja materjaliteaduses.

Lukner on juba 6. hooaega noorte teadusvõistluse Rakett 69 kohtunik, veab alates 2015. aastast tudengite fotoonikaklubi ja teadust populariseeriva Teadusbussi üks algatajatest.

Fotoonikaklubis lahendavad nutikad tudengid ettevõtete välja pakutud probleeme. Vanemteadur ütles, et hea hariduse ja ettevõtlikuse toel annavad tudengid panuse teadmistepõhise majaduse arengusse.

Ka Lukner leidis, et teaduskommunikatsioon on tulevase põlvkonna vormimisel tähtis ja teaduslik mõtteviis on soolapuhumise võidukäigu tõrjumiseks parim relv. "Noored õpivad varakult tõde otsima ja andmeid analüüsima," rääkis vanemteadur.

See teda innustabki. “Teadust populariseerivaid ettevõtmisi tiivustab missioonitunne ja soov jagada ning inspireerida kaasteelisi. Olen õnnelik, et seda ka märgatakse ja tunnustatakse,” sõnas Lukner.

Kolmas preemia IT-teadlasele

Maksim Jenihhin saab IT-teadlase eripreemia. Jenihhin uurib Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide instituudi vanemteadurina nanoelektroonikasüsteemide töökindlust ja usaldusväärsust. Ta on seotud mitmete rahvusvaheliste projektidega, teaduskonverentside korraldamisega. Samuti asutas Jenihhin vaheldumisi Euroopas ja Ladina-Ameerikas toimuva doktoriõppe suvekooli BELAS.

Esimese eestlasena pälvis Jenihhin digitaalsüsteemide projekteerimise ja verifitseerimise uurimiseks “IBM faculty” auhinna. Ta juhtis Eesti teaduse tippkeskuses CEBE depressiooni avastava uut tüüpi mobiilse ajusignaalide analüsaatori välja töötamist.
Sarnaselt Tõnu Eskoga ka alub Jenihhingi loengu pidamist kodukoolis. "Kuna ma Jõhvi linnast pärit olen, külastaksin näiteks hea meelega kooli, kus ma ise õppisin," rääkis ta.

Jenihhin leiab, et Eesti õpilased on targad. Seda näitavad kasvõi hiljutised PISA testi tulemused. Samas on tal kahju, et õpilased vähe arvutiriistvarast või digitaalsüsteemidest huvituvad. "IT all mõistetakse tihti vaid tarkvara, kuid kiipide arendus ning sellega seotud ülihuvitavad ülesanded jäävad märkamata," sõnas teadlane.

Teadusmaailmas on Eesti teadlaste kuvand IT-valdkonnas tema hinnangul väga hea, näiteks teiste Baltimaade kohta sama öelda ei saa. Praegu viibibki Jenihhin Ateenas, kus toimub Euroopa kiipide testimise tippkonverentsi korraldus- ning programmikomitee koosolek.

Jenihhini sõnul on Eesti arvutisüsteemide usaldusväärsuse disaini teadusvaldkonna üheks rajajaks on tema juhendaja akadeemik Raimund-Johannes Ubar. "Tema koolkonna TTÜ teadlased on väga aktiivsed, edukad ja tunnustatud terves maailmas," lisas Jenihhin.

 

Noore teadlase preemia varasemad laureaadid:

2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman 
2001 - farmakoloog Allen Kaasik
           Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu 
2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas 
2003 - keemik Ivo Leito 
2004 - arvutiteadlane Jaan Raik 
2005 - neurobioloog Sulev Kõks 
2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints 
2007 - keemik Ivari Kaljurand 
2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus 
2009 - füüsik Mait Müntel
2010 - filosoof Bruno Mölder 
2011 - arvutiteadlane Peeter Laud
2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals
2013 - astrofüüsik Elmo Tempel
2014 - geeniteadlane Lili Milani
2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo
           meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak

 



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.