Kristjan Port: Holland loobub häkkerite hirmus valimistel arvutite kasutamisest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: gwendolen/Creative Commons

Andmevahetusega seotud tehnoloogiate ja selle üldise mahu kasv on muutnud keskkonna äärmiselt keerukaks. Selles virvarris peitub halbade tegude tegemiseks mitmeid võimalusi, mida loomulikult ka tehakse. See toimub varjatult, millest tulenevalt toidavad avalikku arusaama hirmud, oletused ja Donald Trump.

Teadupärast mõjutasid võõra riigi häkkerid USA valimisi. Leidub arvukalt neid, kelle arvates on uus Valge Maja elanik nende töö vili. Juhtunust sündinud kirjeldused sarnanevad sotsiaalmeedia ja nutitelefonide eelse ajastu lugudele hundist, millega hirmutati kasvatuslikul eesmärgil lapsi ja näidati, kus kulgeb joon hea ja halva vahel.

Lugu häkkeritest ja Trumpi valimisest täidab ilmselt juba mõnedes kaasaegsetes küberkodudes taolise õpetliku muistendi rolli. Näiteks hirmutas USA sündmuste kirjeldus hollandlasi sedavõrd, et nad otsustasid korraldada saabuvate valimiste ajal häälte lugemise infotehnoloogia mustadest jõududest vabas keskkonnas ja lugeda hääled kokku käsitsi. Nii loodetakse vältida olukorda, milles ei saabu maale rahu ükskõik millise poole võidu korral, vaid armutu kahtluseuss jätkab avalikkuse närvide söömist, nagu võib seda märgata USA-s.

Siseminister Ronald Plasterk pöördus kolmapäeval Hollandi parlamendi poole avaldusega, et ''valimistulemuste kohal ei tohiks hõljuda ühtegi kahtlust''. Nagu häkkerid peidavad andmevoogude keerukusse omi sõnumeid ja käske, võib ministri avalduse ridade vahelt välja lugeda ülestunnistuse võimetusest kindlustada, et häältelugemisel kasutatav infosüsteem on piisavalt usaldusväärne. Vaatamta sellele, et valimistel kasutatav tarkvara kontrollitakse arvutiturbeekspertide poolt. Sellest ilmselt tänapäeval küllaldase meelerahu tagamiseks ei piisa.

Hollandi valimisprotseduur näeb ette, et valija märgib valmissedelil oma eelistuse punase pliiatsiga. Need vaadatakse käsitsi üle samas valimisjaoskonnas ja hääled loetakse kokku. Seejärel oleks saadud tulemused viidud omavalitsuse valimispeakorterisse, kus oleks need kantud arvutisüsteemi. See on osa riiklikust süsteemist, mille abil tekiks summaarne valimistulemus, mis toidaks omakorda jooksva graafilise ülevaatega valimisi jälgivate põnevate teleprogrammide sisu.

Hirm infosüsteemi rikutuse pärast on isegi pärast kontrolli nii suur, et uue kava järgi jääb arvuti täielikult mängust välja. Märtsi keskpaigas toimuvate valimiste tulemuste töötlemine toimub kõikidel tasemetel käsitööna.

Punase pliiatsiga hääletamine on Hollandis vana traditsioon, mida prooviti muuta vahepeal ajalooks. Selle asemel loodeti arvutist kujundada demokraatia tööriist. Kuid 2009. aasta suvel otsustas Hollandi valitsus vahepeal valimisjaoskondades kasutusele võetud arvutisüsteemist loobuda ja tuua tagasi pliiatsil põhineva tehnoloogia.

Loobumise põhjuseks oli hirm küberrünnakute ees. Mure tekitasid valimisprotseduuri läbiviivad arvutid, milledesse tegi valija oma valiku vahetult. Nii taastati hääle andmise etapis paber ja pliiats, kuid keskne tulemuste koondamine jäi endiselt juba kirjeldatud arvutitel rajaneva algoritmi hoolde.

Kui tulemustes tekkis kahtlus, kõrvutati digitaalse arvutisüsteemi tulemusi käsitsi kogutud analoogprotsessi tulemustega. Sellest piisas vajaliku meelerahu kindlustamiseks. Tegemist oli omamoodi ilusa muinasjutuga, sest toonane süsteem oli vähemalt samavõrra häkitav, kui tänane prügikasti poole lendav versioon. Keegi sellele riskile lithsalt veel ei mõelnud. Täna elame oluliselt ärevamaks muutunud valimiste ajastut. Vahepeal on kasvanud nii hirmud kui ka lisandunud reaalsed hääletamise elektroonilise komponendi usaldusväärsust õõnestavad skandaalid.

Taolised juhtumid suunavad avalikku teadvust arusaamani, et usaldada ei saa ühtegi arvutit. Ükskõik milliseid turvalisust parandavaid samme ka ei tehtaks, pole see piisav. Keeruliseks kujunenud keskkonnas pole ohu mitteleidmine tõend selle puudumisest.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?