Tähniliste hobuste arvukus langes keskajal oluliselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: spikestitch/Creative Commons

Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani elanud hobuste karvkatte muutusi uurinud teadlased leidsid, et kui hobuste kodustamine viis nende värvigamma mitmekesistumiseni, siis keskajal langes tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.

Uuringu kaasautori Tallinna ülikooli vanemteadur Lembi Lõugase sõnul on hobuste karvkattel kolm põhivärvi – kastan ehk raudjas, kõrb ja must. "Värvigamma hakkas mitmekesistuma hobuste kodustamisega, mil koduhobuseid võis värvi järgi metsikutest eristada. Kusjuures selgus, et tobiano mustriga ehk tumedate laikudega hobuseid tõenäoliselt enne kodustamist ei eksisteerinud,'' lisas vanemteadur.

Lõugas märkis, et kõiksugu muutused hobuste karvkattes on seotud suures osas inimese valikuga. "Ka tänapäeval on meil erinevad eelistused: kellele meeldivad pruunid, kellele mustad hobused," sõnas vanemteadur.

Hobuste karvkatte värvus Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani (bay - kõrb; black - must; chestnut - raudjas; leopard - tähniline; silver - hall; cream - kreemjas). Scientific Reports

Uurimuses vaadeldi kaheksat erinevat värvi/mustrit. Leopardimuster on tähniline, Tobiano puhul võib märgata valgel taustal tumedaid laike. Sabino mustrile on aga iseloomulikud valged jalad ja hallid laigud, pruunikal-punakal taustal. Lisaks esineb hõbedasi varjundeid ja kreemjat tooni.

Erinevad ajad, erinevad vajadused

"Alates 400. aastast ja eriti keskajal soositi ühtlase tooniga hobuseid, mida saab selgitada mitmeti," sõnas Lõugas. Peamisel oletatakse tema sõnul, et muutus oli tingitud hobuste kasutamisest sõjanduses. Tähniline ja valge hobune paistab maastikul silma, mistõttu eelistati ümbritsevaga ühte sulanduvat värvi.

Samuti seostatakse hobuse värvi valikut religiooni või ühiskonnakihtidega. "Valget hobust on ühtepuhku seostatud rojalismiga: kuningate hobused olid enamasti heledad ja silmapaistvad," sõnas Lõugas. Samuti tuuakse välja seoseid religiooniga, kus valgel hobusel oli positiivne konnotatsioon, samas kui musta hobust peeti surma ning tumepruuni sõja sümboliks.

Uuringu käigus võeti analüüsid viielt Eestist leitud hobuseluult. "Kaks neist olid pärit Saaremaalt Ridalast, kolm ülejäänut Otepäält, Saadjärvelt ja Soontaganast. Saaremaalt pärit luude vanus on umbes 2800 – 2700 aastat. Selgus, et tegemist oli raudjate hobustega, kelle karvkattes ka pisut tobiano mustrit," tutvustas Lõugas Eesti hobuste luudelt leitud DNA analüüsi tulemusi.

Otepää ja Soontagana hobused olid raudjad ehk kastani värvi, Saadjärve oma kõrb, tumedam pruun. Kõrvi värvus on punakast mustjaspruunini ja seda peetakse ka ulukhobuste algupäraseks värvuseks. Selle järgi on tuntud ka Eesti hobused.

Tölt-sammu geeni

Neist viiest luust võeti DNA-proovid ka tölt-sammu leviku uurimise tarbeks. Kuna inimesed on läbi aegade kasutanud hobuseid ratsutamiseks, on arenenud ka erinevatele eesmärkidele vastavad sõidutehnikad. Kui levinumad neist on samm, galopp ja traav, siis Islandi hobusele on lisaks nendele kolmele põhilisele liikumisviisile omane ka küliskäik ja tölt.

"Kui tavalist küliskäiku saab hobune ka õppida, siis tölt on geneetiliselt määratud," selgitas Lõugas. Küliskäigu puhul kasutab hobune edasi liikumiseks korraga sama poole jalgu ja see erineb teistest käimisviisidest oma sujuvuse poolest.

"Kui traavis ja galopis hobune rapub, siis nii mitmedki kirjeldavad küliskäiku sõnadega "justkui liblikas lendaks üle aasa". Tölt-sammu peetakse aga veelgi sujuvamaks kui küliskäiku. Islandil viiakse isegi läbi võistluseid, kus ratsanik hoiab käes veeklaasi, mille sisu ei tohi loksuda," lisas Lõugas.

Euroopa mandriosas, sh Eestist pärit proovidest, tölt-sammule viitavat geenimutatsiooni ei leitud. "Seda leiti Inglismaalt Yorkist, mis oli 9. sajandil viikingite asustatud linn. Kuna tegemist oli sama mutatsiooniga nagu Islandi hobustel, võib väita, et tölt-sammu käivad hobused on Islandile toodud Inglismaalt," selgitas Lõugas. Kuna ka Aasia hobustel esineb küliskäiku, arvatakse, et viikingid käisid tollal mereretkedel ka Väike-Aasias, kust hobuseid kaasa toodi.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: