Tähniliste hobuste arvukus langes keskajal oluliselt ({{commentsTotal}})

Autor: spikestitch/Creative Commons

Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani elanud hobuste karvkatte muutusi uurinud teadlased leidsid, et kui hobuste kodustamine viis nende värvigamma mitmekesistumiseni, siis keskajal langes tähniliste hobuste arvukus märgatavalt ja eelistati pigem ühtlase tooniga hobuseid. Analüüsid võeti ka viielt Eestist leitud hobuseluult.

Uuringu kaasautori Tallinna ülikooli vanemteadur Lembi Lõugase sõnul on hobuste karvkattel kolm põhivärvi – kastan ehk raudjas, kõrb ja must. "Värvigamma hakkas mitmekesistuma hobuste kodustamisega, mil koduhobuseid võis värvi järgi metsikutest eristada. Kusjuures selgus, et tobiano mustriga ehk tumedate laikudega hobuseid tõenäoliselt enne kodustamist ei eksisteerinud,'' lisas vanemteadur.

Lõugas märkis, et kõiksugu muutused hobuste karvkattes on seotud suures osas inimese valikuga. "Ka tänapäeval on meil erinevad eelistused: kellele meeldivad pruunid, kellele mustad hobused," sõnas vanemteadur.

Hobuste karvkatte värvus Euroopas ja Ees-Aasias kiviajast keskajani (bay - kõrb; black - must; chestnut - raudjas; leopard - tähniline; silver - hall; cream - kreemjas). Scientific Reports

Uurimuses vaadeldi kaheksat erinevat värvi/mustrit. Leopardimuster on tähniline, Tobiano puhul võib märgata valgel taustal tumedaid laike. Sabino mustrile on aga iseloomulikud valged jalad ja hallid laigud, pruunikal-punakal taustal. Lisaks esineb hõbedasi varjundeid ja kreemjat tooni.

Erinevad ajad, erinevad vajadused

"Alates 400. aastast ja eriti keskajal soositi ühtlase tooniga hobuseid, mida saab selgitada mitmeti," sõnas Lõugas. Peamisel oletatakse tema sõnul, et muutus oli tingitud hobuste kasutamisest sõjanduses. Tähniline ja valge hobune paistab maastikul silma, mistõttu eelistati ümbritsevaga ühte sulanduvat värvi.

Samuti seostatakse hobuse värvi valikut religiooni või ühiskonnakihtidega. "Valget hobust on ühtepuhku seostatud rojalismiga: kuningate hobused olid enamasti heledad ja silmapaistvad," sõnas Lõugas. Samuti tuuakse välja seoseid religiooniga, kus valgel hobusel oli positiivne konnotatsioon, samas kui musta hobust peeti surma ning tumepruuni sõja sümboliks.

Uuringu käigus võeti analüüsid viielt Eestist leitud hobuseluult. "Kaks neist olid pärit Saaremaalt Ridalast, kolm ülejäänut Otepäält, Saadjärvelt ja Soontaganast. Saaremaalt pärit luude vanus on umbes 2800 – 2700 aastat. Selgus, et tegemist oli raudjate hobustega, kelle karvkattes ka pisut tobiano mustrit," tutvustas Lõugas Eesti hobuste luudelt leitud DNA analüüsi tulemusi.

Otepää ja Soontagana hobused olid raudjad ehk kastani värvi, Saadjärve oma kõrb, tumedam pruun. Kõrvi värvus on punakast mustjaspruunini ja seda peetakse ka ulukhobuste algupäraseks värvuseks. Selle järgi on tuntud ka Eesti hobused.

Tölt-sammu geeni

Neist viiest luust võeti DNA-proovid ka tölt-sammu leviku uurimise tarbeks. Kuna inimesed on läbi aegade kasutanud hobuseid ratsutamiseks, on arenenud ka erinevatele eesmärkidele vastavad sõidutehnikad. Kui levinumad neist on samm, galopp ja traav, siis Islandi hobusele on lisaks nendele kolmele põhilisele liikumisviisile omane ka küliskäik ja tölt.

"Kui tavalist küliskäiku saab hobune ka õppida, siis tölt on geneetiliselt määratud," selgitas Lõugas. Küliskäigu puhul kasutab hobune edasi liikumiseks korraga sama poole jalgu ja see erineb teistest käimisviisidest oma sujuvuse poolest.

"Kui traavis ja galopis hobune rapub, siis nii mitmedki kirjeldavad küliskäiku sõnadega "justkui liblikas lendaks üle aasa". Tölt-sammu peetakse aga veelgi sujuvamaks kui küliskäiku. Islandil viiakse isegi läbi võistluseid, kus ratsanik hoiab käes veeklaasi, mille sisu ei tohi loksuda," lisas Lõugas.

Euroopa mandriosas, sh Eestist pärit proovidest, tölt-sammule viitavat geenimutatsiooni ei leitud. "Seda leiti Inglismaalt Yorkist, mis oli 9. sajandil viikingite asustatud linn. Kuna tegemist oli sama mutatsiooniga nagu Islandi hobustel, võib väita, et tölt-sammu käivad hobused on Islandile toodud Inglismaalt," selgitas Lõugas. Kuna ka Aasia hobustel esineb küliskäiku, arvatakse, et viikingid käisid tollal mereretkedel ka Väike-Aasias, kust hobuseid kaasa toodi.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.