Salmonella parandab ohvri söögiisu ({{commentsTotal}})

Autor: nasamarshall/Creative Commons

Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

Bakteriaalsete ja viirusnakkustega kaasneb sageli ka isutus. Ühtpidi aitab toiduotsingutest loobumine säästa kehal energiat nakkusega võitlemiseks. Teisalt nõrgestab nälg lisaks organismile endale ka haigustekitajat, parandades immuunsüsteemi väljavaateid nakkus seljatada. Mõnikord ei pruugi reaktsioon anda aga kõige paremaid tulemusi.

Näiteks võib energianälg kannustada baktereid otsima toitu soolestiku asemel keha teistest osadest, tekitades seal potentsiaalselt rängemaid haigusnähte. Vähemalt näib see pidavat paika Salmonella enterica puhul. ''Söögiisu kaotus muudab Salmonella virulentsemaks ja bakter hakkab levima soolestikust teistesse organitesse. See omakorda võib tappa ohvri liiga kiiresti, nii et sel ei jää aega nakkust edasi anda,'' leidu kirjeldava töö esimene autor Sheila Rao.

Teisisõnu on bakteril kaks valikut – paljundada end kiiresti ja iga hinna eest, riskides samal ajal võimalusega, et nakatatu sureb või loota, et ohvri söögiisu on piisavalt hea hiljem roojamiseks. Rao leidis kolleegidega, et salmonella bakterite käitumine sõltus soolestikus leiduvast toiduhulgast. Nakkuse mõjul isu kaotanud hiirtele lisatoidu andmisel jäid bakterid soolestikku. Vastasel juhul hakkasid need levima lümfi ja vere vahendusel teistesse organitesse.

Seejuures märkasid teadlased, et lisatoidu olemasolul üritasid tõsta nakatatud hiirte söögiisu ka bakterid ise. Võtmerolli mängis siinkohal molekul SlrP. Bakterite sünteesitav valk blokeerib keha signaalmolekulide juurdepääsu soolestikku ajuga siduvale uitnärvile. Nõnda ei anta ajule ka käsku hakata keha haiguse tõttu näljutama. Katsed näitasid, et leebemalt kulgeva haiguse tõttu vähenes hiirte suremus.

Kuna katseid tehti vaid närilistega, pole töörühm veel kindel, kas sama peab paika ka inimeste puhul. Sellegipoolest loodab Rao kolleegidega, et seose lähem uurimine avab uue võimaluse inimeste isu reguleerimiseks. Näiteks parandada vähihaigete ja vähenda metaboolsete häirete käes vaevlevate inimeste söögiisu. Töörühm ei välista ka võimalust, et toitumisel põhinevad sekkumised pakuvad alternatiivi antibiootikumravile.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.