Salmonella parandab ohvri söögiisu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: nasamarshall/Creative Commons

Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

Bakteriaalsete ja viirusnakkustega kaasneb sageli ka isutus. Ühtpidi aitab toiduotsingutest loobumine säästa kehal energiat nakkusega võitlemiseks. Teisalt nõrgestab nälg lisaks organismile endale ka haigustekitajat, parandades immuunsüsteemi väljavaateid nakkus seljatada. Mõnikord ei pruugi reaktsioon anda aga kõige paremaid tulemusi.

Näiteks võib energianälg kannustada baktereid otsima toitu soolestiku asemel keha teistest osadest, tekitades seal potentsiaalselt rängemaid haigusnähte. Vähemalt näib see pidavat paika Salmonella enterica puhul. ''Söögiisu kaotus muudab Salmonella virulentsemaks ja bakter hakkab levima soolestikust teistesse organitesse. See omakorda võib tappa ohvri liiga kiiresti, nii et sel ei jää aega nakkust edasi anda,'' leidu kirjeldava töö esimene autor Sheila Rao.

Teisisõnu on bakteril kaks valikut – paljundada end kiiresti ja iga hinna eest, riskides samal ajal võimalusega, et nakatatu sureb või loota, et ohvri söögiisu on piisavalt hea hiljem roojamiseks. Rao leidis kolleegidega, et salmonella bakterite käitumine sõltus soolestikus leiduvast toiduhulgast. Nakkuse mõjul isu kaotanud hiirtele lisatoidu andmisel jäid bakterid soolestikku. Vastasel juhul hakkasid need levima lümfi ja vere vahendusel teistesse organitesse.

Seejuures märkasid teadlased, et lisatoidu olemasolul üritasid tõsta nakatatud hiirte söögiisu ka bakterid ise. Võtmerolli mängis siinkohal molekul SlrP. Bakterite sünteesitav valk blokeerib keha signaalmolekulide juurdepääsu soolestikku ajuga siduvale uitnärvile. Nõnda ei anta ajule ka käsku hakata keha haiguse tõttu näljutama. Katsed näitasid, et leebemalt kulgeva haiguse tõttu vähenes hiirte suremus.

Kuna katseid tehti vaid närilistega, pole töörühm veel kindel, kas sama peab paika ka inimeste puhul. Sellegipoolest loodab Rao kolleegidega, et seose lähem uurimine avab uue võimaluse inimeste isu reguleerimiseks. Näiteks parandada vähihaigete ja vähenda metaboolsete häirete käes vaevlevate inimeste söögiisu. Töörühm ei välista ka võimalust, et toitumisel põhinevad sekkumised pakuvad alternatiivi antibiootikumravile.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: