Salmonella parandab ohvri söögiisu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: nasamarshall/Creative Commons

Salmonelloosi tekitavad bakterid suudavad tõsta ohvrite söögiisu, näitavad hiirtega tehtud katsed. Teadlased loodavad, et seose lähem uurimine annab vihjeid ainevahetushäirete raviks ja aitab leida alternatiive antibiootikumravile.

Bakteriaalsete ja viirusnakkustega kaasneb sageli ka isutus. Ühtpidi aitab toiduotsingutest loobumine säästa kehal energiat nakkusega võitlemiseks. Teisalt nõrgestab nälg lisaks organismile endale ka haigustekitajat, parandades immuunsüsteemi väljavaateid nakkus seljatada. Mõnikord ei pruugi reaktsioon anda aga kõige paremaid tulemusi.

Näiteks võib energianälg kannustada baktereid otsima toitu soolestiku asemel keha teistest osadest, tekitades seal potentsiaalselt rängemaid haigusnähte. Vähemalt näib see pidavat paika Salmonella enterica puhul. ''Söögiisu kaotus muudab Salmonella virulentsemaks ja bakter hakkab levima soolestikust teistesse organitesse. See omakorda võib tappa ohvri liiga kiiresti, nii et sel ei jää aega nakkust edasi anda,'' leidu kirjeldava töö esimene autor Sheila Rao.

Teisisõnu on bakteril kaks valikut – paljundada end kiiresti ja iga hinna eest, riskides samal ajal võimalusega, et nakatatu sureb või loota, et ohvri söögiisu on piisavalt hea hiljem roojamiseks. Rao leidis kolleegidega, et salmonella bakterite käitumine sõltus soolestikus leiduvast toiduhulgast. Nakkuse mõjul isu kaotanud hiirtele lisatoidu andmisel jäid bakterid soolestikku. Vastasel juhul hakkasid need levima lümfi ja vere vahendusel teistesse organitesse.

Seejuures märkasid teadlased, et lisatoidu olemasolul üritasid tõsta nakatatud hiirte söögiisu ka bakterid ise. Võtmerolli mängis siinkohal molekul SlrP. Bakterite sünteesitav valk blokeerib keha signaalmolekulide juurdepääsu soolestikku ajuga siduvale uitnärvile. Nõnda ei anta ajule ka käsku hakata keha haiguse tõttu näljutama. Katsed näitasid, et leebemalt kulgeva haiguse tõttu vähenes hiirte suremus.

Kuna katseid tehti vaid närilistega, pole töörühm veel kindel, kas sama peab paika ka inimeste puhul. Sellegipoolest loodab Rao kolleegidega, et seose lähem uurimine avab uue võimaluse inimeste isu reguleerimiseks. Näiteks parandada vähihaigete ja vähenda metaboolsete häirete käes vaevlevate inimeste söögiisu. Töörühm ei välista ka võimalust, et toitumisel põhinevad sekkumised pakuvad alternatiivi antibiootikumravile.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.