TTÜ teadlaste nutikas võrk püüab kinni vähirakud ja keskkonnasaaste ({{commentsTotal}})

Tallinna tehnikaülikooli teadlased töötavad välja nutikat polümeerset võrku molekulide püüdmiseks. Selline võrk peab kinni ainult kindlaid molekule, näiteks viiruseid ja ravimeid. Ning just seetõttu sobib see näiteks ravimite õigesse kohta toimetamiseks või keskkonnasaaste määramiseks.

Molekulaarselt jäljendatud polümeerid ehk lühemalt MJP-d on üks viimase aja uus võimalus erinevate sihtmolekulide kinnipüüdmiseks, määramiseks ja ka nende kasutamiseks näiteks ravis, meditsiinis. „Neid saab kasutada kahte moodi,“ seletab Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) materjaliteaduste instituudi professor Andres Öpik.

Kuna MJP-d on hästi tundlikud erinevate väikeste koguste ainete suhtes, siis on nad väga head täpseks analüütikaks nii keskkonnas kui ka erinevate haiguste diagnoosil.

Mis need polümeersed võrgud on ja kuidas töötavad?

Lahtiseletatult tähendab see, et sihtmolekulid istutatakse laboris polümerisatsiooni teel polümeeri struktuuri. Järgnevalt eemaldatakse sihtmolekul polümeeri struktuurist nii, et säilivad sihtmolekuli suhtes tundlikud mälupesad. Kui nüüd selliste mälupesadega polümeerne „võrk“ viia uuesti uuritavasse keskkonda, seob selline „püünis“ sihtmolekuli väga täpselt uuesti ja me saame sidumise protsessi erinevate tehniliste meetoditega efektiivselt hinnata.

„Neid polümeere, milles on „püünised“ kindlatele molekulidele, oleme nüüdseks suutnud ehitada ka mikrokiipidele, kuhu mahub juba kümneid tuhandeid püünisepesasid. Täna oskame kiibile teha püünised eraldi kahele-kolme molekulile - üks püüab ühte molekuli, teine teisi, kolmas hoopis kolmandaid molekule,“ kirjeldab Öpik.

„Aga nende kaugem rakendus võib ka olla ravina, kui selle tehnoloogia abil teatud molekule jälle viiakse suunatult organismi, kui leitakse sobilik kandja, mis ühtib inimese organismiga. Loodame väga, et neid võiks kasutada ka raviks,“ selgitab Öpik.

Milliste haiguste tuvastamiseks võib seda kasutada?

Öpiku sõnul võib seda kasutada igasuguste haiguste tuvastamiseks. „Aga mõtleme ikkagi kõige kriitilisemate ja raskematepeale kõigepealt, näiteks erinevate vähiraku markerite tuvastamiseks.“

Praegu on uurimisrühm koostöös Helsingi tehnikaülikooli ja firmaga Icosagen töötamas välja erinevate neurogeneratiivsete haigustega seostuvate markerite jäljendamise lahendust. Need haigused on Parkinsoni ja Alzheimeri tõbi, mis on teadagi väga rasked.

Tulevikule mõeldes võiks selliseid püüniseid kasutada mitte ainult diagnostikas vaid ka ravi eesmärgil.

Selliselt saaks vähihaige organismi viia kunstlikult valmistatud n-ö püüdurid, mis leiavad sealt vähirakud, suudavad need enda külge siduda ehk kinni püüda ja sealt välja viia ilma ülejäänud organismi oluliselt kahjustamata.

Senised uurimised lubavad väita, et näiteks vähiravi puhul on selline molekulaarselt jäljendatud polümeer võrreldes seni kasutatava loodusliku ja kalli keemiaraviga odavam.

Senine töö on olnud nn molekulipüüdjate testimisel väga edukas, akadeemik Öpiku hinnangul kulub aga siiski veel aega, enne kui neid julgetakse inimkehasse saata. „Peamist kitsaskohta näen siin selles, et organismi kaitsesüsteem võtab inimorganismi viidud molekulipüüdjat võõrkehana ja hakkab sellele vastu töötama,“ lisab Andres Öpik.

Molekulipüüdjad on aga lihtsamini rakendatavad kasvõi keskkonnatehnoloogias. „Lõpetasime keskkonnatehnoloogilise projekti, kus määrasime pinnasest ja vedelikust ravimijääke. Saastunud vett või pinnast saab ka selliste meetoditega puhastada, kus keemilised ühendid seovad (ehk taas püüavad) ebasoovitavad saasteained. Ka sellele suunale loodan suurt tulevikku,“ kinnitas akadeemik Andres Öpik

Öpiku uurimisrühm pika nimetusega „Uue põlvkonna biotundlike süsteemide uurimine ja väljatöötamine molekulaarselt jäljendatud polümeeride baasil“ on TTÜs tegutsenud aastaid. 2016. aasta lõpuga sai ümber üks tööperiood, mida kõigele lisaks troonis parima doktoritöö preemia pälvinud väitekiri, mille autor on Aleksei Tretjakov.

Tretjakov jäljendas oma töös immunoglobuliin G-d ehk IgG-d, mis on inimese immuunsüsteemi tagamise üks peamisi tegureid.

Immunoglobuliinid ehk antikehad on inimese immuunsüsteemi peamine tagajad. Lühikese tähisega IgG aitab meid kõikide haiguste, ka viirushaiguste vastu. Kui IgG tase organismis langeb, on inimene haigustele oluliselt vastuvõtlikum.

„Me saame seda parandada. Me saame Ig-d juurde viia suunatult ja teadlikult. Siiski inimkatseteni jõudmiseks kulub hulk aega ja katseid,“ märgib Öpik. Tretjakovi doktoritöö uuringud aga andsid selles suunas edasiliikumiseks tugeva panuse.

Praegu on TTÜ materjaliteadlased loonud jäljendatud materjalid, millega arstiteadlased saavad edasi töötada.



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.