Antibiootikum kiirendab bakterite paljunemist ({{commentsTotal}})

Escherichia coli.
Escherichia coli. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Antibiootikumid on mõeldud bakterite tapmiseks, aga tuleb välja, et lisaks resistentsusele, mille paljud bakterid on antibiootikumide suhtes omandanud, võivad antibiootikumid bakterite paljunemisele lausa hoogu anda.

Inglismaal asuva Exeteri ülikooli teadlased eesotsas Robert Breadmore`iga tegid katseid soolekepikesega. Bakteriga, kes elab inimeste ja teiste imetajate soolestikus ja on seal enamjaolt ohutu, kuid võib põhjustada mõnedes patogeensetes vormides ka haigusnähte nagu kõhuvalu, kõhulahtisust ja neerupuudulikkust.

Breadmore ja kolleegid töötlesid soolekepikesi nelja päeva jooksul kaheksa korda antibiootikumiga. Iga korraga tugevnes bakterite resistentsus, nagu oligi karta. Kuid peale selle panid teadlased oma üllatuseks tähele, et resistentsusmutatsiooniga soolekepikesed paljunesid kiiremini kui enne antibiootikumikuuri ning nende populatsioon oli nelja katsepäeva lõpuks kasvanud kolm korda arvukamaks, kui oleks see muidu kasvanud. Bakterite paljunemine ei aeglustunud enam ka siis, kui teadlased antibiootikumi manustamise lõpetasid.

Peale selle märkasid teadlased, et muundunud soolekepikestes leidus varasemast vähem viiruse DNA-d. Nii arutavadki nad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et antibiootikumiresistentsust põhjustav mutatsioon paistab andvat bakteritele veel muidki evolutsioonilisi eeliseid.

Tulemus toetab arusaama, et antibiootiline ravi peab olema kiire ja täpselt piiritletud, et bakterid häviksid enne, kui jõuavad toimeainega kohaneda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: