Kristjan Port: McDonalds lahendas miinimumpalga probleemi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Mike Mozart/Creative Commons

USA-s Californias paikneb kahe omavalitsuse piiri peal suur kaubanduskeskus. Argises elus ei pööra asjade sellisele seisule tähelepanu mitte keegi Santa Clara San Jose elanikest. Pood on pood sõltumata kliendi päritolust. Ometi tekitas sedamoodi paigutus huvitava sotsiaalmajandusliku eksperimendi.

Nagu demokraatiates tavaks, väljendavad kodanikud regulaarsete valimiste kaudu enda ühiskonna poole suunatud soove. Ühtede taoliste kohalike valimiste ajal otsustasid San Jose elanikud hääletada miinimumpalga tõusu poolt ja alates 2012. aastast tõusis see kümnele dollarile tunnis. Santa Clara poolel jäi see tasemele kaheksa dollarit tunnis. Kaubanduskeskuses tähendas juhtunu seda, et vastavalt ühe linna territooriumile jäävatel kaubanduspindadel pidid asuma poepidajad palku tõstma. Palgatõus puudutas eriti väikeseid kioskipidajaid, kelle töötajad said miinimumpalka.

Juhtunu tagajärjel jooksis nii mõnigi töötaja piltlikult öeldes ''üle koridori'' San Jose poolel asuvasse kauplusesse. Töötajateta jäänud Santa Clara poodnikutele jäi valida kõige kehvemate töötajate seast, keda ei soovinud keegi teine ja kes olid nõus saama tunnis kaheksa dollarit. Santa Clara poole äri omanikud ei soovinud palku tõsta, sest see söönuks ära napi kasumi.

Palgatõusu tagamiseks peaks einevõileibadega kauplev kiosk müüma nädalas umbes 100 – 150 täiendavat einet. Hindade kergitamisega peaks tegema vähem tööd, aga tõenäoliselt ei leiduks piisavalt ostjaid ja kannataks konkurentsivõime. Hindade langetamine suurendaks omakorda ostjate arvukuse kaudu töötajate koormust veelgi rohkem, kes ei hakkaks ilmselt kiiremini tööle, sest saavad miinimumpalka.

Kõige omapärasemas olukorras olid need kioskipidajatest ettevõtjad, kelle pisikesed müügikohad asusid mõlemal pool omavalitsusi eristavat piiri. Äri tasuvana hoidmiseks kohustasid nad töötajaid roteerima kahe palgamääraga aladel asuvates müügipunktides, makstes vastavalt piirkonna miinimumpalgale ja tõstes kummaski õige natukene toodete hinda, et kompenseerida poole palgatõusu lisakulu. See lugu illustreerib, kui tundlik on minimaalpalga küsimus lihtsa töise tegevusega teenindussektoris, kus on palgasaajateks müüjad, kassapidajad, kiirsöögi koha teenindajad jne.

Viimaste presidendivalimiste ajal demokraatide lõppvooru koha eest Hillary Clintoniga võistelnud Bernie Sanders püüdis suurendada oma valijaskonda lubadusega kehtestada föderaalselt kehtiv minimaalse palga piir, mis kaotaks ära omavalitsuste piiride ülese pingerikka ja vähest kasu tootva konkurentsi. Sanders pakkus "õiglase palga" programmina riiklikuks tunni minimaalpalga määraks 15 dollarit. Sandersit presidendiks ei valitud, aga ka võitja lubas kasvatada küll natukene teises sõnastuses tööhõive piiripeal elavate ja madalapalgaliste ameeriklaste heaolu.

Mida teevad need ettevõtjad, kelle pakutav lisandväärtus on küll vajalik, aga selle eest makstakse vähe? Näiteks tahavad inimesed iga päev süüa, püüdes kulutada tööpäevadel söömisaktile võimalikult vähe aega ja raha. Seetõttu leiab igast kesklinnast ja kaubanduskeskusest arvukalt kiirsöögikohti. Nende äri rajaneb madalal kasumimarginaalile, aga see eest suure hulga aja- ja rahakitside klientide teenindamisele.

Tõhususe kasvatamiseks innoveerivad sellised ettevõtjad nii tootmis- kui jaotusprotsessi. Omahinna langetamine muudab pakutava toidu üha vaesemaks, kuni selle kohta hakatakse kasutama sõna rämpstoit. Müügiprotsess koosneb lihtsast algoritmist, millega saab hakkama pea iga laps. Sellise lihtsa töö eest makstakse miinimumpalka. USA-s on töötanud McDonaldsis vähemalt korra elus iga kaheksas kodanik.

Ameerika vägevuse taastamise kavadest kuuldes asusid sealsed kiirsöögiketid õiglase palga probleemi kiiremas korras lahendama ja leidsidki vist lahenduse. Lähiajal tuuakse turule tuhandeid pangandusest tuttavad puutetundliku ekraaniga krediitkaarti küsiva automaatse telleri süsteemi ehk ATM-i sarnaseid teenindusautomaate. Need palka ei küsi ja töötavad 24 tundi järjest seitsmel päeval nädalas.

Seega vabaneb peagi suur hulk madalaima kvalifikatsiooniga töölisi, kelle rahulolematust saab uus valitsus leevendama asuda miljardeid neelavate kõrgete seinte ehitamise, hindu tõstvate tollitariifide ja võõraviha toitvate immigratsioonipiirangutega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.