Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata? ({{commentsTotal}})

Hõbedane vaip viidikatest.
Hõbedane vaip viidikatest. Autor/allikas: Instagram @tartuuniversity/Postitas Kristiina Hommik

Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

Kuidas planeerida ja arendada meremajandust ajal, mil nõudlus mereruumi järele on suur ja kiiresti kasvav? Kuidas teha seda nii, et säiliks mõistlik tasakaal majanduse ja keskkonna vahel? Just sellistele küsimusele otsib vastust Eesti-Soome ühisprojekti Plan4Blue.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert Apsi sõnul on koostöö Eesti ja Soome teadlaste ja ametkondade vahel põhiline eeldus mereruumi planeeringu piiriüleste keskkonnahoidlike lahenduste leidmisel. Seda eriti just kahe riigi vahele jäävas Soome lahes ning Turu saarestikku ja Ahvenamaa isaosa hõlmavas Saaristomeres.

Plan4Blue sai alguse 2016. aasta oktoobris ja selle raames analüüsitakse Soome lahe ja Saaristomere mereruumi ja rannikualade meremajanduse hetkeolukorda. Tulemuste põhjal hinnatakse erinevate sektorite majanduslikku potentsiaali piirkondlikku arengusse panustamisel.

Ühisprojekt on mõeldud toetama ja piiriüleselt siduma Eestis ja Soomes toimuvaid mereruumi planeerimise protsesse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud aastaks 2020 vastu võtma oma mereruumi planeeringud. Säärane otsus toetab Euroopa Liidu ühise merenduspoliitika eesmärkide saavutamist.

Uudse lähenemisena seostakse planeeringute keskkonnadimensioon oluliste ökosüsteemiteenuste majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund, mille esimeseks kvalitatiivseks tunnuseks on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus ja selle säilimine.

“Elurikkuse kaudu pakub loodus inimestele eluks vajalikke hüvesid – ökosüsteemiteenuseid,” sõnas Robert Aps.

“Siia kuuluvad reguleerivad ja säilitavad teenused – eluringi hoidmine, loodusliku energiavoo ja bioloogilise aineringe tagamine Läänemere ökosüsteemi tasandil. Varustavate teenuste näiteks on inimese poolt kasutatava kalavaru biomass. Kultuuriteenusteks on looduslikud tingimused puhkamiseks, teadus- ja õppetööks ning pühapaikade, kultuuri ja muinsusmälestiste külastamiseks,” rääkis ta.

Projekti Plan4Blue rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ja keskkonnainvesteeringute keskus. Projekti eelarve on 1 997 882 eurot. Projektis osalevad MTÜ Balti keskkonnafoorum, Tartu ülikool, Soome keskkonnainstituut, Turu ülikool ja Helsingi-Uusimaa ning Edela-Soome maakonnaliidud. Kaasa löövad ka Eesti rahandusministeerium ja Harju, Ida-Viru ning Lääne-Viru maavalitsused.

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.