Teadlaste suur küsimus: kuidas kasutada merd merele liiga tegemata? ({{commentsTotal}})

Hõbedane vaip viidikatest. Autor: Instagram @tartuuniversity/Postitas Kristiina Hommik

Merest ammutatakse energiat. Meri pakub võimalust mere-, ranniku- ja kruiisiturismiks. Meres tegeletakse vesiviljelusega, et kasvatada kalu, karpe, vähke ja veetaimi suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingimused. Meri annab mineraale. Tänu merebiotehnoloogiale saame luua näiteks uusi ravimeid, bioplaste, ensüüme, biokütuseid.

Kuidas planeerida ja arendada meremajandust ajal, mil nõudlus mereruumi järele on suur ja kiiresti kasvav? Kuidas teha seda nii, et säiliks mõistlik tasakaal majanduse ja keskkonna vahel? Just sellistele küsimusele otsib vastust Eesti-Soome ühisprojekti Plan4Blue.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi meresüsteemide osakonna juhataja Robert Apsi sõnul on koostöö Eesti ja Soome teadlaste ja ametkondade vahel põhiline eeldus mereruumi planeeringu piiriüleste keskkonnahoidlike lahenduste leidmisel. Seda eriti just kahe riigi vahele jäävas Soome lahes ning Turu saarestikku ja Ahvenamaa isaosa hõlmavas Saaristomeres.

Plan4Blue sai alguse 2016. aasta oktoobris ja selle raames analüüsitakse Soome lahe ja Saaristomere mereruumi ja rannikualade meremajanduse hetkeolukorda. Tulemuste põhjal hinnatakse erinevate sektorite majanduslikku potentsiaali piirkondlikku arengusse panustamisel.

Ühisprojekt on mõeldud toetama ja piiriüleselt siduma Eestis ja Soomes toimuvaid mereruumi planeerimise protsesse. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist tulenevalt on liikmesriigid kohustatud aastaks 2020 vastu võtma oma mereruumi planeeringud. Säärane otsus toetab Euroopa Liidu ühise merenduspoliitika eesmärkide saavutamist.

Uudse lähenemisena seostakse planeeringute keskkonnadimensioon oluliste ökosüsteemiteenuste majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Eesmärk on saavutada merekeskkonna hea seisund, mille esimeseks kvalitatiivseks tunnuseks on bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus ja selle säilimine.

“Elurikkuse kaudu pakub loodus inimestele eluks vajalikke hüvesid – ökosüsteemiteenuseid,” sõnas Robert Aps.

“Siia kuuluvad reguleerivad ja säilitavad teenused – eluringi hoidmine, loodusliku energiavoo ja bioloogilise aineringe tagamine Läänemere ökosüsteemi tasandil. Varustavate teenuste näiteks on inimese poolt kasutatava kalavaru biomass. Kultuuriteenusteks on looduslikud tingimused puhkamiseks, teadus- ja õppetööks ning pühapaikade, kultuuri ja muinsusmälestiste külastamiseks,” rääkis ta.

Projekti Plan4Blue rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ja keskkonnainvesteeringute keskus. Projekti eelarve on 1 997 882 eurot. Projektis osalevad MTÜ Balti keskkonnafoorum, Tartu ülikool, Soome keskkonnainstituut, Turu ülikool ja Helsingi-Uusimaa ning Edela-Soome maakonnaliidud. Kaasa löövad ka Eesti rahandusministeerium ja Harju, Ida-Viru ning Lääne-Viru maavalitsused.

 

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.