TTÜ teadussekundid: liginullenergiamajad toovad hea une ja madalad küttearved ({{commentsTotal}})

Alates 2021. aastast tohib ehitada Eestis vaid liginullenergiamaju, mille vähene energiavajadus kaetakse peamiselt taastuvenergia allikatest. Tallinna tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski hinnangul tõotavad uut tüüpi majad muuta ühiskonda laiemalt.

Kurnitski tõi esile majade paremat sisekliimat, mis võiks tõsta tööviljakust, parandada õpitulemusi ja tõsta unekvaliteeti. "Lisaks on nende energiakasutus madal, nii et nende hoonete ülalpidamine on väga taskukohane," sõnas direktor. Liginullenergiahoonetel mängivat ühte keskset rolli ka Euroopa kliimapoliitikas.

Tallinna tehnikaülikoolis on energiasäästu pakkuvates majades kasutatavate lahenduste arendamisega on tegeletud viimased viis aastat. "Need on ehitusfüüsika teemad, kuidas teha sooja pidavaid välispiirdeid, tagada hoonete niiskustehniline turvalisus, missugused peavad olema tehnosüsteemid jne," loetles Kurnitski.

"Kui üks hea nullenergiahoone valmis saab, peaks see olema selline, et kasutaja ei saa sellises hoones olemisest arugi," kinnitas direktor

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.