Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest ({{commentsTotal}})

Ott Kiivikas (paremal) saates
Ott Kiivikas (paremal) saates "Huvitaja". Autor/allikas: Vikerraadio

Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

''Kui keegi tahab end muuta, siis esimene samm on ikkagi trenn,'' seletas ta. Kiivika sõnul on tervislikumalt elama hakkamiseks vaja pisikesi elukestvaid muutuseid ja järjepidevust, kuna paari kuu pikkused eksperimendid ei tööta. Samuti on ta skeptiline geenitestide vajalikkuses, kuna põhilisi reegleid, mis kõigi kohta kehtivad, kuuleb ka nõustajate käest.

''Kuigi see, kui palju keegi lihast saab kasvatada, sõltub geenidest, siis tervislikumalt elamiseks ei ole pruugi seda testi otseselt vaja minna,'' sedastas ta.

Kui rääkida trennis käimisest, siis tasub alustada tasa ja targu ning hakata koos treenituse taseme tõusuga treeningkoormust tõstma. Kohe alguses suure hooga alustamine väsitab ära ja lõppeb sageli läbikukkumisega. ''Kõige tähtsam on alguses trennis käimise harjumus sisse saada,'' ütles Kiivikas. Alguses lahmima hakata ja 5-6 korda nädalas trennis käima hakata ei ole mõistlik.

Neile, kes soovivad end vormi ajada, soovitab Kiivikas jõusaalisporti, kuna seda on võimalik teha kõrge eani ning kasvatab lihaste, luude ja liigeste tugevust. ''Jõusaalis käimine on kõikide spordialade baas. See juba näitab, et jõusaalis käimine on väga vajalik,'' räägib Kiivikas. Selleks, et treeningusse vaheldust tuua on kasulik teha lihastrenni vaheldumisi kardiotreeninguga. Samuti toob Kiivikas välja selle, kui oluline on oma treeningkavas muudatusi teha. ''Kuna kehal on võime kohanduda, siis pidevalt sama asja tegemine ei anna lõpuks enam soovitud tulemusi,'' seletas ta.

End treenides on ka toitumisel väga suur roll. Kõik peab olema tasakaalus ja treenides tasub arvesse võtta, et teatud asju on tarvis rohkem süüa. Kiivikas toob välja, et füüsiliselt aktiivsematel inimestel on rohkem valku vaja. Kiivika sõnul teevad paljud inimesed selle vea, et hakkavad trennis käima kuid ei hakka rohkem valku sööma. ''

Tulemuseks on see, et inimene treenib ja ta tõenäoliselt ei näe visuaalselt nii palju muutusi. Trenn on tegelikult lihaste lagundamine ja selleks, et lihased taastuksid on vaja need iga kord valgust uuesti üles ehitada. Kui valku järjepidevalt peale ei tule, siis lõppfaas on see, et tekivad vigastused, sest rakukahjustusi on rohkem, kui neid kõrvaldada suudetakse,'' rääkis Kiivikas.

Kui palju ja mida süüa?

Need inimesed, kes ei ole aktiivsed, vajavad päevas 0,6-0,8 grammi valku iga kilogrammi kohta kehakaalust. Aktiivne inimene, kes käib regulaarselt trennis, vajab 1,3-1,5 grammi valku iga kilogrammi kohta ja võistlevad sportlased vajavad valkusid 2-2,5 grammi iga kilogrammi kohta kehakaalust. Samuti on päevase valkude koguse välja arvutamisel vajalik aluseks võtta see, kui palju keha ilma rasvkudedeta kaalub.

''Kui on keegi suuremat kaalu ja võtab aluseks selle täismassi, siis tegelikult selgub et mitteaktiivset massi ehk rasva on kehakaalust 50-60 kilo. Selle järgi tulevad need valgunumbrid ulmeliselt suured,'' ütles Kiivikas.

Suurema hulga valkude tarbimiseks on paljud inimesed hakanud toidulisandina erinevaid valgu kontsentraate tarbima. Kiivika sõnul on valkude kätte saamisel põhiline probleem selles, et valgurikastes toodetes on ka tohutul hulgal süsivesikuid, mille liigsel tarbimisel on ülekaal lihtne tulema.

''Kui selles pisikeses pakis on 30 grammi kuivaines seda valku juba olemas, mis vastab liitri piima valgu kogusele, siis on selge, et on lihtsam see pakitäis segada 200 milliliitri veega kui juua liiter piima ära, kust lisaks tuleb veel hulgaliselt süsivesikuid ja rasva ka,'' põhjendas ta.

Samas ütleb Kiivikas, et trenni tehes ei ole kohustust hakata kohe meeletult valgupulbreid tarbima, sest ka hoolikamalt valitud tavatoidust on võimalik valku kätte saada. ''Tuleb õppida pakenditelt vaatama, milline on erinevate toiduainete valgusisaldus,'' ütles ta.

Kiivikas räägib täpsemalt ka kõige suuremast toitainete grupist, milleks on süsivesikud. Kuigi nendega on väga kerge üle piiri minna, ei ole Kiivika sõnul põhjust neid karta. ''Kui neid tarbida, siis kas hommikuti nii, et keha kasutab need päeva jooksul ära või peale trenni, kui keha kasutab neid pigem kulutatud energia taastamiseks kui varumiseks,'' seletas ta. Peale trenni näiteks on suhkru saamiseks hea süüa üks küpsem banaan või juua klaas mahla.

Täispikka saadet saab järele kuulata Vikerraadio kodulehel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.