Ott Kiivikas: enda muutmine algab treenimisest ({{commentsTotal}})

Ott Kiivikas (paremal) saates
Ott Kiivikas (paremal) saates "Huvitaja". Autor/allikas: Vikerraadio

Tänases Vikerraadio saates ''Huvitaja'' rääkis kulturist Ott Kiivikas jõusaalispordist ja sellest, mida spordi harrastamisel silmas peaks pidama.

''Kui keegi tahab end muuta, siis esimene samm on ikkagi trenn,'' seletas ta. Kiivika sõnul on tervislikumalt elama hakkamiseks vaja pisikesi elukestvaid muutuseid ja järjepidevust, kuna paari kuu pikkused eksperimendid ei tööta. Samuti on ta skeptiline geenitestide vajalikkuses, kuna põhilisi reegleid, mis kõigi kohta kehtivad, kuuleb ka nõustajate käest.

''Kuigi see, kui palju keegi lihast saab kasvatada, sõltub geenidest, siis tervislikumalt elamiseks ei ole pruugi seda testi otseselt vaja minna,'' sedastas ta.

Kui rääkida trennis käimisest, siis tasub alustada tasa ja targu ning hakata koos treenituse taseme tõusuga treeningkoormust tõstma. Kohe alguses suure hooga alustamine väsitab ära ja lõppeb sageli läbikukkumisega. ''Kõige tähtsam on alguses trennis käimise harjumus sisse saada,'' ütles Kiivikas. Alguses lahmima hakata ja 5-6 korda nädalas trennis käima hakata ei ole mõistlik.

Neile, kes soovivad end vormi ajada, soovitab Kiivikas jõusaalisporti, kuna seda on võimalik teha kõrge eani ning kasvatab lihaste, luude ja liigeste tugevust. ''Jõusaalis käimine on kõikide spordialade baas. See juba näitab, et jõusaalis käimine on väga vajalik,'' räägib Kiivikas. Selleks, et treeningusse vaheldust tuua on kasulik teha lihastrenni vaheldumisi kardiotreeninguga. Samuti toob Kiivikas välja selle, kui oluline on oma treeningkavas muudatusi teha. ''Kuna kehal on võime kohanduda, siis pidevalt sama asja tegemine ei anna lõpuks enam soovitud tulemusi,'' seletas ta.

End treenides on ka toitumisel väga suur roll. Kõik peab olema tasakaalus ja treenides tasub arvesse võtta, et teatud asju on tarvis rohkem süüa. Kiivikas toob välja, et füüsiliselt aktiivsematel inimestel on rohkem valku vaja. Kiivika sõnul teevad paljud inimesed selle vea, et hakkavad trennis käima kuid ei hakka rohkem valku sööma. ''

Tulemuseks on see, et inimene treenib ja ta tõenäoliselt ei näe visuaalselt nii palju muutusi. Trenn on tegelikult lihaste lagundamine ja selleks, et lihased taastuksid on vaja need iga kord valgust uuesti üles ehitada. Kui valku järjepidevalt peale ei tule, siis lõppfaas on see, et tekivad vigastused, sest rakukahjustusi on rohkem, kui neid kõrvaldada suudetakse,'' rääkis Kiivikas.

Kui palju ja mida süüa?

Need inimesed, kes ei ole aktiivsed, vajavad päevas 0,6-0,8 grammi valku iga kilogrammi kohta kehakaalust. Aktiivne inimene, kes käib regulaarselt trennis, vajab 1,3-1,5 grammi valku iga kilogrammi kohta ja võistlevad sportlased vajavad valkusid 2-2,5 grammi iga kilogrammi kohta kehakaalust. Samuti on päevase valkude koguse välja arvutamisel vajalik aluseks võtta see, kui palju keha ilma rasvkudedeta kaalub.

''Kui on keegi suuremat kaalu ja võtab aluseks selle täismassi, siis tegelikult selgub et mitteaktiivset massi ehk rasva on kehakaalust 50-60 kilo. Selle järgi tulevad need valgunumbrid ulmeliselt suured,'' ütles Kiivikas.

Suurema hulga valkude tarbimiseks on paljud inimesed hakanud toidulisandina erinevaid valgu kontsentraate tarbima. Kiivika sõnul on valkude kätte saamisel põhiline probleem selles, et valgurikastes toodetes on ka tohutul hulgal süsivesikuid, mille liigsel tarbimisel on ülekaal lihtne tulema.

''Kui selles pisikeses pakis on 30 grammi kuivaines seda valku juba olemas, mis vastab liitri piima valgu kogusele, siis on selge, et on lihtsam see pakitäis segada 200 milliliitri veega kui juua liiter piima ära, kust lisaks tuleb veel hulgaliselt süsivesikuid ja rasva ka,'' põhjendas ta.

Samas ütleb Kiivikas, et trenni tehes ei ole kohustust hakata kohe meeletult valgupulbreid tarbima, sest ka hoolikamalt valitud tavatoidust on võimalik valku kätte saada. ''Tuleb õppida pakenditelt vaatama, milline on erinevate toiduainete valgusisaldus,'' ütles ta.

Kiivikas räägib täpsemalt ka kõige suuremast toitainete grupist, milleks on süsivesikud. Kuigi nendega on väga kerge üle piiri minna, ei ole Kiivika sõnul põhjust neid karta. ''Kui neid tarbida, siis kas hommikuti nii, et keha kasutab need päeva jooksul ära või peale trenni, kui keha kasutab neid pigem kulutatud energia taastamiseks kui varumiseks,'' seletas ta. Peale trenni näiteks on suhkru saamiseks hea süüa üks küpsem banaan või juua klaas mahla.

Täispikka saadet saab järele kuulata Vikerraadio kodulehel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.