Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA? ({{commentsTotal}})

Ain Heinaru
Ain Heinaru Autor/allikas: PM/Scanpix

Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

Tartu ülikooli geneetikaprofessori Ain Heinaru sõnul võib küsimus tuleneda eeldusest, et targemal organismil on ka pikem DNA. Taimedel on küll tihtipeale kümnetes või isegi rohkemates kordades DNA-d, kuid see ei tee neid meist siiski targemaks.

“Üheks põhjuseks on see, et taimed on evolutsioneerunud nii, et neil on kokku läinud erinevate taimede genoomid,” rääkis geneetikaprofessor. Üks suurematest genoomidest on jaapani ussilakal (Paris japonica), kus on koos nelja erineva taime genoomid. Sellel taimel on tõepoolest DNA kogupikkus ligi üheksakümmend meetrit. Inimesel on aga vaid üks meeter.

Kas on veelgi ohtrama DNA-ga organisme? “Jah, inimene ei ole selles osas eriti auväärsel kohal,” nentis Heinaru, “kõige suurem genoom, üllatus-üllatus on amööbil.”

DNA ahela moodustavaid aluspaare on amööbil 630 miljardit. Võrdluseks – inimesel on paar-kolm miljardit aluspaari, taimedest kõige rohkem aga 150 miljardit aluspaari. Inimesest palju rohkem on ka näiteks kopskaladel, 133 miljardit aluspaari, sellest tulenevalt ka märksa pikem DNA.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.