Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA? ({{commentsTotal}})

Ain Heinaru
Ain Heinaru Autor/allikas: PM/Scanpix

Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

Tartu ülikooli geneetikaprofessori Ain Heinaru sõnul võib küsimus tuleneda eeldusest, et targemal organismil on ka pikem DNA. Taimedel on küll tihtipeale kümnetes või isegi rohkemates kordades DNA-d, kuid see ei tee neid meist siiski targemaks.

“Üheks põhjuseks on see, et taimed on evolutsioneerunud nii, et neil on kokku läinud erinevate taimede genoomid,” rääkis geneetikaprofessor. Üks suurematest genoomidest on jaapani ussilakal (Paris japonica), kus on koos nelja erineva taime genoomid. Sellel taimel on tõepoolest DNA kogupikkus ligi üheksakümmend meetrit. Inimesel on aga vaid üks meeter.

Kas on veelgi ohtrama DNA-ga organisme? “Jah, inimene ei ole selles osas eriti auväärsel kohal,” nentis Heinaru, “kõige suurem genoom, üllatus-üllatus on amööbil.”

DNA ahela moodustavaid aluspaare on amööbil 630 miljardit. Võrdluseks – inimesel on paar-kolm miljardit aluspaari, taimedest kõige rohkem aga 150 miljardit aluspaari. Inimesest palju rohkem on ka näiteks kopskaladel, 133 miljardit aluspaari, sellest tulenevalt ka märksa pikem DNA.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis, kus alates 2015. aastast on siit pärit patsientidele siirdatud 3 südant. Kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: