Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA? ({{commentsTotal}})

Ain Heinaru
Ain Heinaru Autor: PM/Scanpix

Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

Tartu ülikooli geneetikaprofessori Ain Heinaru sõnul võib küsimus tuleneda eeldusest, et targemal organismil on ka pikem DNA. Taimedel on küll tihtipeale kümnetes või isegi rohkemates kordades DNA-d, kuid see ei tee neid meist siiski targemaks.

“Üheks põhjuseks on see, et taimed on evolutsioneerunud nii, et neil on kokku läinud erinevate taimede genoomid,” rääkis geneetikaprofessor. Üks suurematest genoomidest on jaapani ussilakal (Paris japonica), kus on koos nelja erineva taime genoomid. Sellel taimel on tõepoolest DNA kogupikkus ligi üheksakümmend meetrit. Inimesel on aga vaid üks meeter.

Kas on veelgi ohtrama DNA-ga organisme? “Jah, inimene ei ole selles osas eriti auväärsel kohal,” nentis Heinaru, “kõige suurem genoom, üllatus-üllatus on amööbil.”

DNA ahela moodustavaid aluspaare on amööbil 630 miljardit. Võrdluseks – inimesel on paar-kolm miljardit aluspaari, taimedest kõige rohkem aga 150 miljardit aluspaari. Inimesest palju rohkem on ka näiteks kopskaladel, 133 miljardit aluspaari, sellest tulenevalt ka märksa pikem DNA.



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.