Vaataja küsib: Miks on mõnel taimel inimesest pikem DNA? ({{commentsTotal}})

Ain Heinaru Autor: PM/Scanpix

Pärast teaduspalaviku saatelõigu "Tants ümber DNA" nägemist tekkis ühel vaatajal küsimus, miks on mõnede organismide DNA pikem kui teistel.

Tartu ülikooli geneetikaprofessori Ain Heinaru sõnul võib küsimus tuleneda eeldusest, et targemal organismil on ka pikem DNA. Taimedel on küll tihtipeale kümnetes või isegi rohkemates kordades DNA-d, kuid see ei tee neid meist siiski targemaks.

“Üheks põhjuseks on see, et taimed on evolutsioneerunud nii, et neil on kokku läinud erinevate taimede genoomid,” rääkis geneetikaprofessor. Üks suurematest genoomidest on jaapani ussilakal (Paris japonica), kus on koos nelja erineva taime genoomid. Sellel taimel on tõepoolest DNA kogupikkus ligi üheksakümmend meetrit. Inimesel on aga vaid üks meeter.

Kas on veelgi ohtrama DNA-ga organisme? “Jah, inimene ei ole selles osas eriti auväärsel kohal,” nentis Heinaru, “kõige suurem genoom, üllatus-üllatus on amööbil.”

DNA ahela moodustavaid aluspaare on amööbil 630 miljardit. Võrdluseks – inimesel on paar-kolm miljardit aluspaari, taimedest kõige rohkem aga 150 miljardit aluspaari. Inimesest palju rohkem on ka näiteks kopskaladel, 133 miljardit aluspaari, sellest tulenevalt ka märksa pikem DNA.



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.