Geenivaramu saab valmis   ({{commentsTotal}})

Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

Juba kuusteist aastat tagasi asutatud Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on loonud biopanga, millega on liitunud vabatahtlikult ligi 52 000 inimest – pea 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Nende proovidest saadud andmeid on kasutatud teaduse tegemiseks ja sadu teadusartikleid avaldatud, millest paljud ka tippajakirjadesse jõudnud.

Geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul kirjutavad doonorid iga päev ja soovivad teada, millal nad analüüside tulemused teada saavad. “Nüüd lõpuks ma saan öelda, et head geenidoonorid, see päev on nüüd juba päris ligidal,” nendib Metspalu. Geenivaramu juht toonitab siiski, et saadavad tulemused on teaduslikud, see pole veel meditsiin.

Teoreetilisest teadustööst tõuseb tervisele tulu

Seni on doonorite geene uuritud teaduse tegemiseks, rahva tervise parandamiseks on vaja veel mõned takistused ületada – kohendada seadust ja luua infotehnoloogilised lahendused, mis võimaldaksid arstidel geeniteavet praktiliselt kasutada. Metspalu rääkis, et praegu töötavad valitsus ja sotsiaalministeerium selles suunas, et geenivaramu tööd ja vaeva saaks kasutada Eestis personaalse meditsiini käivitamiseks.

“Ja see ei tõsta kohe riigi koguprodukti, kuid tulu tuleb teatud aja jooksul,” sõnas Metspalu. Teadlane kirjeldas võimalikku kasu – kui inimene saab teada mingist haigusriskist või sellest, et mõni ravim talle ei sobi, on võimalik teda ka varem, paremini ja täpsemalt ravida. “Läheb kümme aastat või läheb viisteist aastat, aga ühel päeval hakkab andma see efekti kogu tervishoius,” lisas ta.

Metspalu kirjeldas ka üht juhtumit, kus juba praegu ühe inimese geeniinfo uurimisest tõuseb tulu ka teistele. “Meil praegu üks projekt käib, kus me seda niimoodi teeme ja selgub, et tema sugulased on absoluutses teadmatuses, nad ei tea, et neil on kõrge geneetiline risk,” rääkis geeniteadlane. Geneetiline risk annab aga üldisesse haigusriski olulise osa ning seda on haiguse ennetamisel ning ravil kasulik teada.

Eesti endiselt esirinnas

Eesti on seni geenide uurimisel maailma tipus püsinud, see on kujunenud vaat et meie visiitkaardiks teadusringkondades. Järgmine samm on personaalmeditsiini arendamine, see tähendab, et me ei saa aupaistel puhkama jääda. “Meie hakkame siin juba lõpetama, aga jaanuaris alustas Šveits personaalmeditsiini programmiga. Neil on vaja kiiresti joosta, et meile järele jõuda,” sõnas Metspalu.

Maikuuks saavad andmed lõplikult analüüsitud ja juunis oodatakse geenidoonoreid tulemusi tutvustavale koosolekule. Septembris alustatakse aga isikliku, silmast silma tagasiside andmisega.

Pikemat intervjuud Andres Metspaluga saab kuulata ka neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+". 



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: