Geenivaramu saab valmis   ({{commentsTotal}})

Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

Juba kuusteist aastat tagasi asutatud Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on loonud biopanga, millega on liitunud vabatahtlikult ligi 52 000 inimest – pea 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Nende proovidest saadud andmeid on kasutatud teaduse tegemiseks ja sadu teadusartikleid avaldatud, millest paljud ka tippajakirjadesse jõudnud.

Geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul kirjutavad doonorid iga päev ja soovivad teada, millal nad analüüside tulemused teada saavad. “Nüüd lõpuks ma saan öelda, et head geenidoonorid, see päev on nüüd juba päris ligidal,” nendib Metspalu. Geenivaramu juht toonitab siiski, et saadavad tulemused on teaduslikud, see pole veel meditsiin.

Teoreetilisest teadustööst tõuseb tervisele tulu

Seni on doonorite geene uuritud teaduse tegemiseks, rahva tervise parandamiseks on vaja veel mõned takistused ületada – kohendada seadust ja luua infotehnoloogilised lahendused, mis võimaldaksid arstidel geeniteavet praktiliselt kasutada. Metspalu rääkis, et praegu töötavad valitsus ja sotsiaalministeerium selles suunas, et geenivaramu tööd ja vaeva saaks kasutada Eestis personaalse meditsiini käivitamiseks.

“Ja see ei tõsta kohe riigi koguprodukti, kuid tulu tuleb teatud aja jooksul,” sõnas Metspalu. Teadlane kirjeldas võimalikku kasu – kui inimene saab teada mingist haigusriskist või sellest, et mõni ravim talle ei sobi, on võimalik teda ka varem, paremini ja täpsemalt ravida. “Läheb kümme aastat või läheb viisteist aastat, aga ühel päeval hakkab andma see efekti kogu tervishoius,” lisas ta.

Metspalu kirjeldas ka üht juhtumit, kus juba praegu ühe inimese geeniinfo uurimisest tõuseb tulu ka teistele. “Meil praegu üks projekt käib, kus me seda niimoodi teeme ja selgub, et tema sugulased on absoluutses teadmatuses, nad ei tea, et neil on kõrge geneetiline risk,” rääkis geeniteadlane. Geneetiline risk annab aga üldisesse haigusriski olulise osa ning seda on haiguse ennetamisel ning ravil kasulik teada.

Eesti endiselt esirinnas

Eesti on seni geenide uurimisel maailma tipus püsinud, see on kujunenud vaat et meie visiitkaardiks teadusringkondades. Järgmine samm on personaalmeditsiini arendamine, see tähendab, et me ei saa aupaistel puhkama jääda. “Meie hakkame siin juba lõpetama, aga jaanuaris alustas Šveits personaalmeditsiini programmiga. Neil on vaja kiiresti joosta, et meile järele jõuda,” sõnas Metspalu.

Maikuuks saavad andmed lõplikult analüüsitud ja juunis oodatakse geenidoonoreid tulemusi tutvustavale koosolekule. Septembris alustatakse aga isikliku, silmast silma tagasiside andmisega.

Pikemat intervjuud Andres Metspaluga saab kuulata ka neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+". 



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.