Geenivaramu saab valmis   ({{commentsTotal}})

Euroopa ühe edukama, Eesti geenivaramu tuhandete doonorite DNA saab tänu lisandunud rahastusinstrumentidele viimaks järjendatud.

Juba kuusteist aastat tagasi asutatud Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu on loonud biopanga, millega on liitunud vabatahtlikult ligi 52 000 inimest – pea 5% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Nende proovidest saadud andmeid on kasutatud teaduse tegemiseks ja sadu teadusartikleid avaldatud, millest paljud ka tippajakirjadesse jõudnud.

Geenivaramu direktori Andres Metspalu sõnul kirjutavad doonorid iga päev ja soovivad teada, millal nad analüüside tulemused teada saavad. “Nüüd lõpuks ma saan öelda, et head geenidoonorid, see päev on nüüd juba päris ligidal,” nendib Metspalu. Geenivaramu juht toonitab siiski, et saadavad tulemused on teaduslikud, see pole veel meditsiin.

Teoreetilisest teadustööst tõuseb tervisele tulu

Seni on doonorite geene uuritud teaduse tegemiseks, rahva tervise parandamiseks on vaja veel mõned takistused ületada – kohendada seadust ja luua infotehnoloogilised lahendused, mis võimaldaksid arstidel geeniteavet praktiliselt kasutada. Metspalu rääkis, et praegu töötavad valitsus ja sotsiaalministeerium selles suunas, et geenivaramu tööd ja vaeva saaks kasutada Eestis personaalse meditsiini käivitamiseks.

“Ja see ei tõsta kohe riigi koguprodukti, kuid tulu tuleb teatud aja jooksul,” sõnas Metspalu. Teadlane kirjeldas võimalikku kasu – kui inimene saab teada mingist haigusriskist või sellest, et mõni ravim talle ei sobi, on võimalik teda ka varem, paremini ja täpsemalt ravida. “Läheb kümme aastat või läheb viisteist aastat, aga ühel päeval hakkab andma see efekti kogu tervishoius,” lisas ta.

Metspalu kirjeldas ka üht juhtumit, kus juba praegu ühe inimese geeniinfo uurimisest tõuseb tulu ka teistele. “Meil praegu üks projekt käib, kus me seda niimoodi teeme ja selgub, et tema sugulased on absoluutses teadmatuses, nad ei tea, et neil on kõrge geneetiline risk,” rääkis geeniteadlane. Geneetiline risk annab aga üldisesse haigusriski olulise osa ning seda on haiguse ennetamisel ning ravil kasulik teada.

Eesti endiselt esirinnas

Eesti on seni geenide uurimisel maailma tipus püsinud, see on kujunenud vaat et meie visiitkaardiks teadusringkondades. Järgmine samm on personaalmeditsiini arendamine, see tähendab, et me ei saa aupaistel puhkama jääda. “Meie hakkame siin juba lõpetama, aga jaanuaris alustas Šveits personaalmeditsiini programmiga. Neil on vaja kiiresti joosta, et meile järele jõuda,” sõnas Metspalu.

Maikuuks saavad andmed lõplikult analüüsitud ja juunis oodatakse geenidoonoreid tulemusi tutvustavale koosolekule. Septembris alustatakse aga isikliku, silmast silma tagasiside andmisega.

Pikemat intervjuud Andres Metspaluga saab kuulata ka neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+". 



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.