Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased
Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.
Oli senigi teada, et äädikakärbestel on kummagi tiiva juures ainult 12 tüürlihast, millest igaühte juhib kärbse väikeses ajus ainult üks neuron. Thad Lindsay ja ta kolleegid California tehnikainstituudist selgitasid nüüd välja, et neid lihaseid on kahesuguseid.
Viis lihast on lennu ajal pidevalt töös, hoiavad kärbest valitud kursil ja tegelevad valitud kursil püsimiseks vajaliku peenhäälestusega. Seitse ülejäänud lennulihast on suurema osa ajast puhkeseisundis, kuid aktiveeruvad jõuliselt neil hetkedel, mil kärbes muudab äkitselt neil hetkedel lennusuunda.
Teadlased said lihaste tööjaotusele jälile sel moel, et tegid katseid geneetiliselt muundatud äädikakärbestega. Kärbeste lihasrakud olid pandud sisaldama helenduvat valku, mille helenduse intensiivsus sõltus kaltsiumi hulgast lihasrakus. Kuna lihas tõmbub kokku just kaltsiumi kontsentratsiooni peale, näitaski helendus täpselt ära, milline lihas millal kui tugevalt kokku tõmbus.
Tulemustest kirjutavad Lindsay ja kaasautorid ajakirjas Current Biology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa