Kärbse lendu tüürivad kahesugused tiivalihased ({{commentsTotal}})

Kärbest püüda ei ole kerge, sest kärbes on väga osav ja vilgas lendaja, kes sooritab tihti järske ja ootamatuid pöördeid. See käib nii tavalise toakärbse kui ka palju pisema äädikakärbse kohta, keda meeldib teadlastele väga uurida. Nüüd ongi ameerika teadlased äädikakärbeste peal välja uurinud, kuidas suudavad need putukad teha lausa lennult nii hästi nii äkilisi manöövreid.

Oli senigi teada, et äädikakärbestel on kummagi tiiva juures ainult 12 tüürlihast, millest igaühte juhib kärbse väikeses ajus ainult üks neuron. Thad Lindsay ja ta kolleegid California tehnikainstituudist selgitasid nüüd välja, et neid lihaseid on kahesuguseid.

Viis lihast on lennu ajal pidevalt töös, hoiavad kärbest valitud kursil ja tegelevad valitud kursil püsimiseks vajaliku peenhäälestusega. Seitse ülejäänud lennulihast on suurema osa ajast puhkeseisundis, kuid aktiveeruvad jõuliselt neil hetkedel, mil kärbes muudab äkitselt neil hetkedel lennusuunda.

Teadlased said lihaste tööjaotusele jälile sel moel, et tegid katseid geneetiliselt muundatud äädikakärbestega. Kärbeste lihasrakud olid pandud sisaldama helenduvat valku, mille helenduse intensiivsus sõltus kaltsiumi hulgast lihasrakus. Kuna lihas tõmbub kokku just kaltsiumi kontsentratsiooni peale, näitaski helendus täpselt ära, milline lihas millal kui tugevalt kokku tõmbus.

Tulemustest kirjutavad Lindsay ja kaasautorid ajakirjas Current Biology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.