ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile ({{commentsTotal}})

Saatejuhid Greete Palmiste ja Marju Himma.
Saatejuhid Greete Palmiste ja Marju Himma. Autor/allikas: Elena Vareiko/ERR

1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. "Novaator" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.

"Tõepõhjata ühiskonnas on ajakirjanduses üha olulisem roll fakti- ja tõenduspõhisel sisul. Eesti teadlased otsivad iga päev vastuseid meie igapäevaelu puudutavatele uurimisküsimustele ja mis oleks veel täpsem ning faktipõhisem kui teadusuudis?" selgitas "Novaatori" toimetaja ja saatejuht Marju Himma.

Saate lood valmivad ERRi teadusportaali Novaator toimetajate käe all. Lisaks Marju Himmale näeb saatejuhi rollis ka Greete Palmistet.

"Esmaeetriks valmistumine on olnud puhas nauding. On viimane aeg, et sõna "teadus" küljest kaoks valges kitlis einsteinilik vuntsidega mees, kes arvutab kosmilistes kõrgustes. Meil on robotkalade, kunstnaha- ja lihaste ning geenivaramu ajastu, mistõttu julgen lubada, et uudised saavad olema harivad, praktilised ja muigamapanevadki," ütles Palmiste.

Ettepaneku teha "Novaatori" teadusuudiseid pakkus välja ERRi uudistejuht Urmet Kook. "Novaator on teadusportaalina end juba hästi sisse töötanud ning nüüd on tagumine aeg tuua teadusteemad ka suurele ekraanile. Me ei alusta küll väga pika saatega, kuid loodetavasti aitab see veidigi täita seda suurt tühimikku, mis täna Eesti teadusmaailmas toimuva kajastamisel vastu vaatab. Kui vaatajad saate omaks võtavad, saab sellest tulevikus saadet veelgi pikemaks ja sisukamaks teha," rääkis Kook.

Teadusuudised hakkavad eetris olema kolmapäeviti pärast "Pealtnägijat" kell 20.45. Igas saates on kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest.

Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse. Näiteks miks tunduvad kontoritöötajatele ruumid alati külmad või miks tuleb ühe keedumuna koor lihtsamini lahti kui teise oma. Vaatajad saavad teadlastele mõeldud küsimuse teele panna aadressil teadus@err.ee.

"Novaator" on põnevate teadusuudistega ETV ekraanil kolmapäeviti kell 20.45.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.