ERR Novaator tuleb teadusuudistega teleekraanile ({{commentsTotal}})

Saatejuhid Greete Palmiste ja Marju Himma.
Saatejuhid Greete Palmiste ja Marju Himma. Autor/allikas: Elena Vareiko/ERR

1. veebruaril on esimest korda eetris ERRi teadusportaali Novaator uudised. "Novaator" on Eestis esimene teleuudiste formaadis teadussaade.

"Tõepõhjata ühiskonnas on ajakirjanduses üha olulisem roll fakti- ja tõenduspõhisel sisul. Eesti teadlased otsivad iga päev vastuseid meie igapäevaelu puudutavatele uurimisküsimustele ja mis oleks veel täpsem ning faktipõhisem kui teadusuudis?" selgitas "Novaatori" toimetaja ja saatejuht Marju Himma.

Saate lood valmivad ERRi teadusportaali Novaator toimetajate käe all. Lisaks Marju Himmale näeb saatejuhi rollis ka Greete Palmistet.

"Esmaeetriks valmistumine on olnud puhas nauding. On viimane aeg, et sõna "teadus" küljest kaoks valges kitlis einsteinilik vuntsidega mees, kes arvutab kosmilistes kõrgustes. Meil on robotkalade, kunstnaha- ja lihaste ning geenivaramu ajastu, mistõttu julgen lubada, et uudised saavad olema harivad, praktilised ja muigamapanevadki," ütles Palmiste.

Ettepaneku teha "Novaatori" teadusuudiseid pakkus välja ERRi uudistejuht Urmet Kook. "Novaator on teadusportaalina end juba hästi sisse töötanud ning nüüd on tagumine aeg tuua teadusteemad ka suurele ekraanile. Me ei alusta küll väga pika saatega, kuid loodetavasti aitab see veidigi täita seda suurt tühimikku, mis täna Eesti teadusmaailmas toimuva kajastamisel vastu vaatab. Kui vaatajad saate omaks võtavad, saab sellest tulevikus saadet veelgi pikemaks ja sisukamaks teha," rääkis Kook.

Teadusuudised hakkavad eetris olema kolmapäeviti pärast "Pealtnägijat" kell 20.45. Igas saates on kaks lugu Eesti teadlaste värskematest saavutustest ja ülevaade maailmas tähelepanu pälvinud teadusuudistest.

Iga saate lõpetab rubriik "Vaataja küsib", kus teadlased annavad televaatajate küsimustele igapäevaelus ette tulevate nähtuste kohta teadusliku seletuse. Näiteks miks tunduvad kontoritöötajatele ruumid alati külmad või miks tuleb ühe keedumuna koor lihtsamini lahti kui teise oma. Vaatajad saavad teadlastele mõeldud küsimuse teele panna aadressil teadus@err.ee.

"Novaator" on põnevate teadusuudistega ETV ekraanil kolmapäeviti kell 20.45.

Toimetaja: Marju Himma



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Video ja fotod: Maa varjutas Kuu
Uuendatud: 07.08

Suuremal osal idapoolkeral sai esmaspäeva õhtul jälgida osalist kuuvarjutust. Eestis tõusis Kuu seekord varjutuse täispikkuses nägemiseks paraku liiga hilja. Vaatemängust võis aga osa saada ERR Novaatori vahendusel.

Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.Lapsed on need, kes peavad elama selles maailmas, mis me neile jätame.
Randel Kreitsberg: keda huvitavad mesilased?!

Ajal, mil kõik Eesti meediakanalid pasundavad surnud mesilastest jäetakse tähele panemata ja mõistmata, et tegemist on meeldetuletusega millegi hoopis suurema kohta. Loomulikult, mesilaste suremine on nõretav greenpeace’ilik juhtum, mis aitab probleemile lihtsustatud ja kõigile arusaadaval moel tähelepanu pöörata. Kuid probleem ei ole mesilaste suremises!

Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.Cassini tabamus 2014. aastast: Päike peegeldub Titani vedela metaani meredelt.
Saturni kuult leiti elu tekkimiseks tarvilikke molekule

Saturni suurimal kuul Titanil laiuvad ainsa paigana Päikesesüsteemis peale Maa järved ja ookeanid, muutes selle üheks paljutõotavamaks kohaks, kust otsida maavälist elu. Teadlased on leidnud nüüd kuu atmosfäärist molekule, millest saaksid elusorganismid ehitada rakke meenutavaid membraane.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.