Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid ({{commentsTotal}})

Tomatitaimed.
Tomatitaimed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

"Praegusel globaliseerumisajastul, mil toimub ulatuslik toiduainete, sealhulgas köögiviljade import ja eksport, on väga oluline taimematerjaliga levivate kahjustajate järelevalve," rääkis Kadri Just. Tomat oma majanduslikult üks kasumlikumaid köögiviljakultuure maailmas. "Samas on tomat vastuvõtlik ligikaudu 200 taimehaigusele."

Viirushaigustest on maailma mastaabis üks ohtlikumaid begomoviiruste perekonda kuuluv tomati kollase keerdlehisuse viirus (Tomato yellow leaf curl virus, TYLCV), mis põhjustab kuni 100-protsendilist saagikadu.

Viirust kannab edasi tubakakarilane Bemisia tabaci ning see levib ka seemnetega. "Nii viirus kui ka seda levitav putukas kuuluvad Euroopa Liidus karantiinsete taimekahjurite nimekirja. Sellest hoolimata levib viirusega nakatunud taimematerjal laialdaselt, sest tubakakarilane esineb Lõuna- ja Kesk-Euroopas nii avamaal kui ka katmikistandustes ning põhjapoolsematel aladel kasvuhoonetes," rääkis Just.

Seetõttu on oht, et tomati kollase keerdlehisuse viirus võib stabiliseeruda ka Põhja-Euroopas.

Just tõi probleemina välja asjaolu, et nakatumise äratundmine on keeruline, sest nakatunud tomati viljal ei esine väliseid haigustunnuseid.

Doktoritöö eesmärk oli uurida, kas Eesti ja Rootsi jaekaubanduses müügil olevad Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnast imporditud tomativiljad on begomoviirustega nakatunud, kontrollida viiruse nakatamisvõimet ja selgitada välja viiruse nakkusprotsess tomativiljas.

Uurimistöö tulemusena leiti esimest korda Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgust nakkusvõimelised ohtlikku viirust sisaldavad tomativiljad (seejuures tuvastati viiruse kaks kõige levinumat tüve) ning avaldati nende DNA järjestused.

Justi kinnitusel oli uuritud proovidest viiendik viirusega nakatunud. Doktoritöö raames tehti esimest korda kindlaks, et TYLCV paikneb tomativilja floeemikoes. "Uuringutest selgus, et vilja valmimise käigus viiruse hulk selles suureneb ning imporditud tomativiljas olev viirus on nakkusvõimeline," ütles Just.

Varem teati, et viirus esineb seemnete embrüos, kuid selles töös täpsustati mikroskoopiliste fotodega esimest korda selle paiknemine.

Töö tulemustest järeldub, et vältimaks viiruse tulevasi võimalikke epideemiaid, on tingimata vajalik tõhustada nii imporditud tomatiseemnete kui ka -viljade seiret. "Tomatikasvatajatel tuleks meeles pidada, et kasutades poest ostetud tomativiljade seemneid, eksisteerib oht levitada taimehaigust kohalikus tootmises."

Doktoritööd "Begomoviiruste infektsioon tomati viljas" juhendasid professor Anne Luik ja professor Anders Kvarnheden ning oponent on professor Christina Wege Stuttgarti ülikoolist.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.