Doktoritöö: Eesti ja Rootsi poodides müüakse ohtliku nakkusega tomateid ({{commentsTotal}})

Tomatitaimed.
Tomatitaimed. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eelseisval reedel kaitseb maaülikoolis doktoritöö Kadri Just, kelle uuringutest selgus, et Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgus on müügil ohtliku viirusega nakatunud tomatid, seejuures leidis kinnitust, et ka tomati vili on võimalik viiruse allikas. Viirus on ohtlik tomatitaimedele ega ohusta inimesi.

"Praegusel globaliseerumisajastul, mil toimub ulatuslik toiduainete, sealhulgas köögiviljade import ja eksport, on väga oluline taimematerjaliga levivate kahjustajate järelevalve," rääkis Kadri Just. Tomat oma majanduslikult üks kasumlikumaid köögiviljakultuure maailmas. "Samas on tomat vastuvõtlik ligikaudu 200 taimehaigusele."

Viirushaigustest on maailma mastaabis üks ohtlikumaid begomoviiruste perekonda kuuluv tomati kollase keerdlehisuse viirus (Tomato yellow leaf curl virus, TYLCV), mis põhjustab kuni 100-protsendilist saagikadu.

Viirust kannab edasi tubakakarilane Bemisia tabaci ning see levib ka seemnetega. "Nii viirus kui ka seda levitav putukas kuuluvad Euroopa Liidus karantiinsete taimekahjurite nimekirja. Sellest hoolimata levib viirusega nakatunud taimematerjal laialdaselt, sest tubakakarilane esineb Lõuna- ja Kesk-Euroopas nii avamaal kui ka katmikistandustes ning põhjapoolsematel aladel kasvuhoonetes," rääkis Just.

Seetõttu on oht, et tomati kollase keerdlehisuse viirus võib stabiliseeruda ka Põhja-Euroopas.

Just tõi probleemina välja asjaolu, et nakatumise äratundmine on keeruline, sest nakatunud tomati viljal ei esine väliseid haigustunnuseid.

Doktoritöö eesmärk oli uurida, kas Eesti ja Rootsi jaekaubanduses müügil olevad Vahemere ja Lähis-Ida piirkonnast imporditud tomativiljad on begomoviirustega nakatunud, kontrollida viiruse nakatamisvõimet ja selgitada välja viiruse nakkusprotsess tomativiljas.

Uurimistöö tulemusena leiti esimest korda Eesti ja Rootsi kaubandusvõrgust nakkusvõimelised ohtlikku viirust sisaldavad tomativiljad (seejuures tuvastati viiruse kaks kõige levinumat tüve) ning avaldati nende DNA järjestused.

Justi kinnitusel oli uuritud proovidest viiendik viirusega nakatunud. Doktoritöö raames tehti esimest korda kindlaks, et TYLCV paikneb tomativilja floeemikoes. "Uuringutest selgus, et vilja valmimise käigus viiruse hulk selles suureneb ning imporditud tomativiljas olev viirus on nakkusvõimeline," ütles Just.

Varem teati, et viirus esineb seemnete embrüos, kuid selles töös täpsustati mikroskoopiliste fotodega esimest korda selle paiknemine.

Töö tulemustest järeldub, et vältimaks viiruse tulevasi võimalikke epideemiaid, on tingimata vajalik tõhustada nii imporditud tomatiseemnete kui ka -viljade seiret. "Tomatikasvatajatel tuleks meeles pidada, et kasutades poest ostetud tomativiljade seemneid, eksisteerib oht levitada taimehaigust kohalikus tootmises."

Doktoritööd "Begomoviiruste infektsioon tomati viljas" juhendasid professor Anne Luik ja professor Anders Kvarnheden ning oponent on professor Christina Wege Stuttgarti ülikoolist.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.