Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi ({{commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi näitab, kuidas Zeutscheli raamatuskanneriga kõige esimesest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud Horisondi numbrist digikoopia tehakse.
Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi näitab, kuidas Zeutscheli raamatuskanneriga kõige esimesest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud Horisondi numbrist digikoopia tehakse. Autor/allikas: DIGAR

Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

Seni olid rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR olemas vaid Horisondid alates 2010. aastast. Nüüd lisandusid sinna ka kõik varasemad ehk aastail 1967 – 2009 ilmunud numbrid.

Ülle Laos rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonnast märgib, et Horisonte leiab digitaalarhiivist väga lihtsalt: piisab kui sisestada digar.ee lihtotsinguväljale "horisont". Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest.

Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis ning elektronkataloogis ESTER. Laos osutab, et hetkel on võimalik DIGAR-is sooritada ajakirja Horisont sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui ka kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite
sisus.

Viimasel juhul tuleb märkida otsingu pealkirjalahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning tekstiväljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. DIGAR-is arhiveeritud väljaannete kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (nt järjehoidjate lisamine, lugemisriiul).

"Koostatud lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Õppejõud kasutavad seda võimalust tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks," selgitab Laos.

Eraldi tuleb esile tõsta asjaolu, et DIGAR-is olevate Horisontide sisu on "nähtav" ka kõige populaarsemale otsimootorile Google.

Horisontide sisu tänapäevasel moel elektroonselt kättesaadavaks muutmine oli hädavalik, kuna inimeste huvi selle vastu on väga suur. Viimastel aastatel on Horisondi kodulehekülge külastatud pea 60 000 korda aastas. Seejuures on pea kolmveerand külastustest toimunud tuntumate otsingumootorite kaudu, viies huvilised eri teadusvaldkondadega seotud märksõnu kasutades Horisondi tänases elektroonses arhiivis vaid osaliselt eksponeeritud varasemate numbrite lugude juurde.

Horiosontide digiteerimist toetasid teaduse populariseerimise projektikonkursi raames haridus- ja teadusministeerium ning Eesti teadusagentuur.

Toimetaja: Marju Himma



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.