Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi ({{commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi näitab, kuidas Zeutscheli raamatuskanneriga kõige esimesest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud Horisondi numbrist digikoopia tehakse. Autor: DIGAR

Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

Seni olid rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR olemas vaid Horisondid alates 2010. aastast. Nüüd lisandusid sinna ka kõik varasemad ehk aastail 1967 – 2009 ilmunud numbrid.

Ülle Laos rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonnast märgib, et Horisonte leiab digitaalarhiivist väga lihtsalt: piisab kui sisestada digar.ee lihtotsinguväljale "horisont". Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest.

Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis ning elektronkataloogis ESTER. Laos osutab, et hetkel on võimalik DIGAR-is sooritada ajakirja Horisont sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui ka kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite
sisus.

Viimasel juhul tuleb märkida otsingu pealkirjalahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning tekstiväljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. DIGAR-is arhiveeritud väljaannete kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (nt järjehoidjate lisamine, lugemisriiul).

"Koostatud lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Õppejõud kasutavad seda võimalust tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks," selgitab Laos.

Eraldi tuleb esile tõsta asjaolu, et DIGAR-is olevate Horisontide sisu on "nähtav" ka kõige populaarsemale otsimootorile Google.

Horisontide sisu tänapäevasel moel elektroonselt kättesaadavaks muutmine oli hädavalik, kuna inimeste huvi selle vastu on väga suur. Viimastel aastatel on Horisondi kodulehekülge külastatud pea 60 000 korda aastas. Seejuures on pea kolmveerand külastustest toimunud tuntumate otsingumootorite kaudu, viies huvilised eri teadusvaldkondadega seotud märksõnu kasutades Horisondi tänases elektroonses arhiivis vaid osaliselt eksponeeritud varasemate numbrite lugude juurde.

Horiosontide digiteerimist toetasid teaduse populariseerimise projektikonkursi raames haridus- ja teadusministeerium ning Eesti teadusagentuur.

Toimetaja: Marju Himma



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.