Lõviosa Eesti populaarteaduslikust ajakirjandusest võttis digitaalse vormi ({{commentsTotal}})

Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi näitab, kuidas Zeutscheli raamatuskanneriga kõige esimesest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud Horisondi numbrist digikoopia tehakse.
Rahvusraamatukogu digiteerija Eva Püvi näitab, kuidas Zeutscheli raamatuskanneriga kõige esimesest, 1967. aasta jaanuaris ilmunud Horisondi numbrist digikoopia tehakse. Autor/allikas: DIGAR

Horisondi mulluse 50. ilmumisaasta üks tähtsündmusi on teoks saanud ning kõik läbi aja ilmunud ajakirjad on digiteeritud ja Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad.

Seni olid rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR olemas vaid Horisondid alates 2010. aastast. Nüüd lisandusid sinna ka kõik varasemad ehk aastail 1967 – 2009 ilmunud numbrid.

Ülle Laos rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonnast märgib, et Horisonte leiab digitaalarhiivist väga lihtsalt: piisab kui sisestada digar.ee lihtotsinguväljale "horisont". Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest.

Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis ning elektronkataloogis ESTER. Laos osutab, et hetkel on võimalik DIGAR-is sooritada ajakirja Horisont sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui ka kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite
sisus.

Viimasel juhul tuleb märkida otsingu pealkirjalahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning tekstiväljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. DIGAR-is arhiveeritud väljaannete kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (nt järjehoidjate lisamine, lugemisriiul).

"Koostatud lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Õppejõud kasutavad seda võimalust tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks," selgitab Laos.

Eraldi tuleb esile tõsta asjaolu, et DIGAR-is olevate Horisontide sisu on "nähtav" ka kõige populaarsemale otsimootorile Google.

Horisontide sisu tänapäevasel moel elektroonselt kättesaadavaks muutmine oli hädavalik, kuna inimeste huvi selle vastu on väga suur. Viimastel aastatel on Horisondi kodulehekülge külastatud pea 60 000 korda aastas. Seejuures on pea kolmveerand külastustest toimunud tuntumate otsingumootorite kaudu, viies huvilised eri teadusvaldkondadega seotud märksõnu kasutades Horisondi tänases elektroonses arhiivis vaid osaliselt eksponeeritud varasemate numbrite lugude juurde.

Horiosontide digiteerimist toetasid teaduse populariseerimise projektikonkursi raames haridus- ja teadusministeerium ning Eesti teadusagentuur.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.