Inimese Marsile lennutamise plaanid on ikka rahata jäänud ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus tulevase mehitatud Marsi baasi viljaaiast. NASA plaanid näevad ette astronautidele hädavaliku värske toidu kasvatamist nii kosmoselaevades kui teistel planeetidel.
Kunstniku nägemus tulevase mehitatud Marsi baasi viljaaiast. NASA plaanid näevad ette astronautidele hädavaliku värske toidu kasvatamist nii kosmoselaevades kui teistel planeetidel. Autor/allikas: NASA/Wikimedia Commons

Ei ole vist vaieldav, et järgmine taevakeha, millele inimene pärast Kuud oma jala maha paneb, on planeet Marss. Kosmoseaparaatidega on punast planeeti lähemalt uuritud juba alates 1960. aastaist, mil külma sõja vastaspooled USA ja Nõukogude Liit hakkasid saatma sinna oma sonde.

Astronoomiahuviliste ühenduse Ridamuse üks asutajaid, Jüri Ivask kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et läbi ajaloo on inimese Marsile lennutamiseks tehtud mitmeid plaane. Esimese detailse tehnilise uurimuse Marsi-missiooniks koostas USA Apollo programmi „isa” Wernher von Braun. 1952. aastal raamatus „Das Marsprojekt“ avaldatuna nägi see ette seeria kosmoselaevade kokkupanemist Maa orbiidil, kust need oleks suundunud Marsile.

Kuna tol ajal arvati, et Marsi atmosfäär on täna teada olevast oluliselt tihedam, oli maandumisel plaanis kasutada tiibadega maandureid. Apollo programmi edu tuules propageeris Braun Marsi-lennukava, kus kanderakettidega Saturn V viidaks Maa-lähedasele orbiidile ja pandaks seal kokku tuumareaktsioonil töötava mootoriga (NERVA) kosmoselaeva sõlmed ning Marsile lendaks kuueliikmeline meeskond. Projekti tähtaeg oli 1980. aastate esimene pool. President Richard Nixon isegi kaalus seda ettepanekut, kuid kaldus siiski toetama kosmosesüstikute programmi.

Tolleaegses kosmosevõidujooksus ei tahtnud maha jääda ka Nõukogude Liit, kus kavandati projekte „Piloteeritav Marsi kompleks”, „Raske interplanetaarne kosmoselaev” ja „Marsi ekspeditsiooni kompleks”. Kõik need plaanid jäidki paberile, sest venelased ei suutnud lendama saada kanderaketti N1, mis oleks olnud veojõult võrreldav ameeriklaste Saturn V-ga.

Järgnes rida peamiselt USA projekte nagu „Case for Mars” (1981–1996), „NASA Space Exploration Initiative” (1989), „Mars Direct” (1990. aastate algus), „NASA Design reference missions” (1988–2009), „MARPOST” (2000–2005, Venemaa), „Aurora programme” (2001+, Euroopa kosmoseagentuur ESA), „USA Vision for Space Exploration” (2004), „Mars Society Germany – European Mars Mission (EMM)” (2005), „Mission to Mars and beyond” (2006, Hiina kosmoseadministratsioon CNSA), „The One-Way Trip Option” (2006), „Mars to Stay” (2006).

Kahe viimase ettevõtmisega propageeritakse nn üheotsapiletit Marsile, kus eesmärgiks pole mitte Marsi külastus, vaid sinna jäämine.

Kõigi mainitud Marsile jõudmise plaanide ühiseks nimetajaks on see, et nende elluviimiseks pole leitud vahendeid. Erandiks on vast CNSA projekt ja ESA Aurora programm, kuid ka viimase puhul on kahtlane, kas selle mehitatud lendude rahastamine üldse kaalumist leiab.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.