Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias ({{commentsTotal}})

Ivan Mitšurin püstitas kurikuulsa loosungi, mille kohaselt ei tuleks oodata looduselt armuande, vaid neid ise võtta. Selline mõtteviis viis mastaapsete „looduse ümberkujundamise“ plaanideni. Autor: Siima Škop/Eesti Kunstimuuseum

1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

Teadusajaloolane Ken Kalling kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et seni tooni andnud nn lõssenkism oli tegelikult taanduma hakanud juba pärast Jossif Stalini surma – näiteks pani Artur Lind Eesti molekulaarbioloogiale aluse juba 1960. aastate alguses.

Teaduse ajalooga kursis olijaile tähendab lõssenkism stalinlikus Nõukogude Liidus aset leidnud moonutusi bioloogiateaduses ja eeskätt geneetika ("mendelismi-morganismi-veismanismi") eitamist. Nähtus seostus peaasjalikult põllumajandusega, nii et Nõukogude Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi hakati nimetama agrobioloogiaks.

Trofim Lõssenko (1898–1976) kõrval oli sel suunal teisigi tuntud käilakujusid, nagu näiteks Ivan Mitšurin (1855–1935). Teoorias toetus agrobioloogia paljuski Mitšurinile, sordiaretajale, kes ristas (eeskätt) viljapuid. Tsaari-Venemaal Mitšurinit ei tunnustatud, nii et kui bolševikud tema tööd kodusõja lõppedes esile hakkasid tõstma, oli ka Mitšurin uuele võimule truu.

Teadlastele tegi ta oma töö hindamise aga raskeks. Näiteks kasutas ta hübridiseerimisel õietolmu segusid, nii et tagantjärele oli võimatu aru saada, millise sordi sperm uue taime tekitas. Lisaks mõtles Mitšurin välja nn vegetatiivsete hübriidide saamise meetodi – ta pookis muuta soovitavale sordile sellise sordi oksa, mille omadusi taheti poogitavale sordile üle kanda, nimetas poogendi "mentoriks” ja väitis, et selle kaudu kandub pookealusele taimele üle pärilikkusaine, mis jääb kestma ka selle järglastes.

Karjaaretuses propageeris sama lähenemist Lõssenko, kelle väitel valitsenud "meil teaduses" veendumus, et heade piimalehmade saamiseks tuleb vasikaid toita mitte lihtsalt piima, vaid kõige paremate piimalehmade piimaga.

Mitšurin, kes tegi oma tööst "kunsti", oli küll kursis teadusilmas toimuvaga, kuid võttis selle suhtes eitava hoiaku. 1923. aastal teatas ta, et Mendeli seadused sordiaretuses ei kehti. Teaduskeelt kasutades võib väita, et Mitšurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Soovitud tunnuste domineerima "kallutamine” – taimede manipuleerimine (nende arenguetappe silmas pidades) erinevate keskkonnamõjustustega – oligi mitšuurinliku meetodi n-ö põhisisu.

Sama mõtteviisi arendas edasi Lõssenko, kelle definitsiooni kohaselt ei iseloomustanud organisme pärilikkus, vaid nende soodumus reageerida keskkonnamõjudele ehk n-ö "loomus".

Toimetaja: Marju Himma



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.