Lõssenkism ehk stalinlik pseudoõpetus bioloogias ({{commentsTotal}})

Ivan Mitšurin püstitas kurikuulsa loosungi, mille kohaselt ei tuleks oodata looduselt armuande, vaid neid ise võtta. Selline mõtteviis viis mastaapsete „looduse ümberkujundamise“ plaanideni.
Ivan Mitšurin püstitas kurikuulsa loosungi, mille kohaselt ei tuleks oodata looduselt armuande, vaid neid ise võtta. Selline mõtteviis viis mastaapsete „looduse ümberkujundamise“ plaanideni. Autor/allikas: Siima Škop/Eesti Kunstimuuseum

1966. aastal toimunud NLKP XXIII kongress tühistas ametlikult ühe selleks ajaks juba paarkümmend aastat Nõukogude Liidu teadlasi ahistanud ideoloogilise piirangu. Alates 1966. aastast mitte ainult ei tohtinud, vaid lausa pidi jälle tegelema geneetikaga – uurima nii selektsiooni geneetilisi seaduspärasusi kui ka pärilike haiguste geneetikat.

Teadusajaloolane Ken Kalling kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et seni tooni andnud nn lõssenkism oli tegelikult taanduma hakanud juba pärast Jossif Stalini surma – näiteks pani Artur Lind Eesti molekulaarbioloogiale aluse juba 1960. aastate alguses.

Teaduse ajalooga kursis olijaile tähendab lõssenkism stalinlikus Nõukogude Liidus aset leidnud moonutusi bioloogiateaduses ja eeskätt geneetika ("mendelismi-morganismi-veismanismi") eitamist. Nähtus seostus peaasjalikult põllumajandusega, nii et Nõukogude Liidus bioloogia vallas tekkinud pseudoteadusi hakati nimetama agrobioloogiaks.

Trofim Lõssenko (1898–1976) kõrval oli sel suunal teisigi tuntud käilakujusid, nagu näiteks Ivan Mitšurin (1855–1935). Teoorias toetus agrobioloogia paljuski Mitšurinile, sordiaretajale, kes ristas (eeskätt) viljapuid. Tsaari-Venemaal Mitšurinit ei tunnustatud, nii et kui bolševikud tema tööd kodusõja lõppedes esile hakkasid tõstma, oli ka Mitšurin uuele võimule truu.

Teadlastele tegi ta oma töö hindamise aga raskeks. Näiteks kasutas ta hübridiseerimisel õietolmu segusid, nii et tagantjärele oli võimatu aru saada, millise sordi sperm uue taime tekitas. Lisaks mõtles Mitšurin välja nn vegetatiivsete hübriidide saamise meetodi – ta pookis muuta soovitavale sordile sellise sordi oksa, mille omadusi taheti poogitavale sordile üle kanda, nimetas poogendi "mentoriks” ja väitis, et selle kaudu kandub pookealusele taimele üle pärilikkusaine, mis jääb kestma ka selle järglastes.

Karjaaretuses propageeris sama lähenemist Lõssenko, kelle väitel valitsenud "meil teaduses" veendumus, et heade piimalehmade saamiseks tuleb vasikaid toita mitte lihtsalt piima, vaid kõige paremate piimalehmade piimaga.

Mitšurin, kes tegi oma tööst "kunsti", oli küll kursis teadusilmas toimuvaga, kuid võttis selle suhtes eitava hoiaku. 1923. aastal teatas ta, et Mendeli seadused sordiaretuses ei kehti. Teaduskeelt kasutades võib väita, et Mitšurin ei tunnistanud pärilikkusmehhanismide puhul dominantsust ja retsessiivsust, vaid leidis, et sõltuvalt organismi arengutingimustest ja/või -faasist võib üks ja sama tunnus olla kord retsessiivne, kord dominantne. Soovitud tunnuste domineerima "kallutamine” – taimede manipuleerimine (nende arenguetappe silmas pidades) erinevate keskkonnamõjustustega – oligi mitšuurinliku meetodi n-ö põhisisu.

Sama mõtteviisi arendas edasi Lõssenko, kelle definitsiooni kohaselt ei iseloomustanud organisme pärilikkus, vaid nende soodumus reageerida keskkonnamõjudele ehk n-ö "loomus".

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.