ESTCube-2 on plaanis katsetada Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil.
Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil. Autor/allikas: Taavi Torim/Wikimedia Commons

Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel. Nimelt on võimalik kombineerida aatomkihtsadestust osavalt mitmete teiste materjalide sünteesimeetoditega nii, et nende eelised kompenseerivad üksteise puudujääke ning tulemuseks on enneolematult heade omadustega uus materjal.

Tartu ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et viimastel aastatel on muutunud aktuaalseks kosmosetehnika tarbeks mõeldud korrosioonivastaste kaitsekatete arendamine.

Orbiidile saadetavate seadmete arv kasvab iga aastaga ja nende kõrget hinda arvestades oodatakse, et need kestaksid võimalikult kaua. Suuremate satelliitide maksumus ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse ning seejuures eeldatakse, et need töötavad vähemalt kümme kuni kakskümmend aastat.

Lisaks inimese põhjustatud tark- ja riistvaravigadele lühendab satelliitide tööiga kosmilise keskkonna hävitav mõju (korrosioon). Korrosioon kosmoses on keerukam probleem kui esmapilgul arvata võib, sest see toimub mitmete tegurite koosmõjul.

Kõige suuremad mõjurid on gammakiirgus, kiiresti liikuvad laetud osakesed, Maa-lähedasel orbiidil olev atomaarne hapnik, neutronid, vaakum, temperatuuri kõikumine, kütusest pä-rinevad korrodeerivad ühendid ning ka suuremad osakesed nagu mikrometeoriidid või inimese enda ülesviidud tehnikast pärit kosmoseprügi.

Kosmose laastavat mõju orbiidil tiirlevatele seadmetele saab oluliselt vähendada spetsiaalsete kaitsekihtidega, mida ka Eestis arendatakse. Üheks näiteks on alumiiniumsulamitele mõeldud nanotehnoloogial põhinev õhuke nanostruktuurne kate.

Selline alumiiniumi erosiooni vähendava vastupidava katte valmistamise tehnoloogia oleks tõsiseltvõetav alternatiiv senisele NASA-s kasutatavale plasmaelektrolüütilisele oksüdatsioonile, mis paraku kahjustab tõsiselt pisemaid keeruka kujuga alumiiniumdetaile.

Eesti teadlaste arendatud nanostruktuurse materjali patendi esimese kasutamise õigus antakse lähikuudel tõenäoliselt Tartu ülikooli hargettevõttele Captain Corrosion OÜ. Ettevõte plaanib katsetada katet kosmoses juba 2018. aastal, koostöös Tartu ülikooli kiletehnoloogia labori ja Tartu observatooriumiga. Testimine on kavas läbi viia Eesti vabariigi 100. aastapäeva auks üleslennutataval tudengisatelliidil ESTCube-2. Horisont

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: