ESTCube-2 on plaanis katsetada Eesti teadlaste arendatavat erilist kaitsekatet ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil.
Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil. Autor/allikas: Taavi Torim/Wikimedia Commons

Eesti meterjaliteadlased on alustanud uuringuid aatomkihtsadestuse rakendamiseks täiesti uudsete materjalide loomisel. Nimelt on võimalik kombineerida aatomkihtsadestust osavalt mitmete teiste materjalide sünteesimeetoditega nii, et nende eelised kompenseerivad üksteise puudujääke ning tulemuseks on enneolematult heade omadustega uus materjal.

Tartu ülikooli füüsika instituudi kiletehnoloogia labori insener Maido Merisalu kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et viimastel aastatel on muutunud aktuaalseks kosmosetehnika tarbeks mõeldud korrosioonivastaste kaitsekatete arendamine.

Orbiidile saadetavate seadmete arv kasvab iga aastaga ja nende kõrget hinda arvestades oodatakse, et need kestaksid võimalikult kaua. Suuremate satelliitide maksumus ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse ning seejuures eeldatakse, et need töötavad vähemalt kümme kuni kakskümmend aastat.

Lisaks inimese põhjustatud tark- ja riistvaravigadele lühendab satelliitide tööiga kosmilise keskkonna hävitav mõju (korrosioon). Korrosioon kosmoses on keerukam probleem kui esmapilgul arvata võib, sest see toimub mitmete tegurite koosmõjul.

Kõige suuremad mõjurid on gammakiirgus, kiiresti liikuvad laetud osakesed, Maa-lähedasel orbiidil olev atomaarne hapnik, neutronid, vaakum, temperatuuri kõikumine, kütusest pä-rinevad korrodeerivad ühendid ning ka suuremad osakesed nagu mikrometeoriidid või inimese enda ülesviidud tehnikast pärit kosmoseprügi.

Kosmose laastavat mõju orbiidil tiirlevatele seadmetele saab oluliselt vähendada spetsiaalsete kaitsekihtidega, mida ka Eestis arendatakse. Üheks näiteks on alumiiniumsulamitele mõeldud nanotehnoloogial põhinev õhuke nanostruktuurne kate.

Selline alumiiniumi erosiooni vähendava vastupidava katte valmistamise tehnoloogia oleks tõsiseltvõetav alternatiiv senisele NASA-s kasutatavale plasmaelektrolüütilisele oksüdatsioonile, mis paraku kahjustab tõsiselt pisemaid keeruka kujuga alumiiniumdetaile.

Eesti teadlaste arendatud nanostruktuurse materjali patendi esimese kasutamise õigus antakse lähikuudel tõenäoliselt Tartu ülikooli hargettevõttele Captain Corrosion OÜ. Ettevõte plaanib katsetada katet kosmoses juba 2018. aastal, koostöös Tartu ülikooli kiletehnoloogia labori ja Tartu observatooriumiga. Testimine on kavas läbi viia Eesti vabariigi 100. aastapäeva auks üleslennutataval tudengisatelliidil ESTCube-2. Horisont

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Professor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward LaaneProfessor Paul Giangrande ja Tartu ülikooli dotsent Edward Laane
Hemofiilia on ravitav, kuid ravi kvaliteet on kalliduse tõttu ebaühtlane

Hemofiilia on üks veritsustõbedest, keda enamus meist mäletab ajaloo tunnist kui Euroopa kuninglikes perekondades ringi liikunud ja surma toonud haigust. Vere hüübimisfaktorite puudust on juba mõned aastakümned võimalik meditsiiniliselt kompenseerida – sellegipoolest on haigus endiselt problemaatiline. Tartu ülikooli külastas Oxfordi ülikooli Hemofiiliakeskuse juht, professor Paul Giangrande, andmaks oma hinnangut olukorrale Eestis.

Geenimuundus noorendab hiire ajutegevust

Vanemas eas kipub ajutegevus paindlikkust kaotama. Nõrgenevad õpivõime, mälu ja kohastumusvalmidus.

Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.Minose kultuuri keskmeks olnud Knossose palee.
Iidne pärilikkusaine heidab valgust vana-kreeka kangelaste juurtele

Vanad kreeklased ülistasid mükeene kultuuri suurkujusid alates kuningas Agamemnonist lõpetades Odüsseusega lugematutes tragöödiates ja poeemides, pidades end nende otsesteks järeltulijateks. Egeuse mere ääres elanud inimeste DNA-d uurinud teadlased pakuvad nüüd julgele väitele otsest kinnitust.

Esimese õistaime rekonstruktsioon.Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.