Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid ({{commentsTotal}})

Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija.
Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija. Autor/allikas: Vallo Kruuser/Horisont

Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

Horisont küsis: Justkui vastukaaluks robotite võidukäigule ja sellele, kuidas me neist üha enam sõltume, on levinud hirm, et mingil hetkel võivad robotid või tehisintellekt inimesed hoopis enda tahtele allutada?

Siin tuleb mingil hetkel mängu regulatsioonide ja seadusandluse küsimus – kas inimesed tahavad ja suudavad tehnoloogiat reguleerida. See oleneb väga palju meist endist. Meil juba on tegelikult tehnoloogiaid, mille võimalusi me ei kasuta, kuna need on ohtlikud. Näiteks auto võib ju kihutada 240 km/h, aga me ei sõida nii kiiresti, kuigi tehnoloogia seda lubab. Me sõidame oluliselt aeglasemalt, sest oleme niimoodi omavahel kokku leppinud.

Tehisintellektiga on sama asi. See nõuab inimestelt kokkuleppeid, mis on õige ja mis vale, mis on sünnis ja lubatav ning mis on seaduslik. Kuna tehnoloogia muutub praegu niivõrd kiiresti, siis on oht tegelikult hoopis selles, et võime regulatsioonide ja normide kujundamisega hiljaks jääda. Ehk siis tehnoloogia läheb eest ära, enne kui suudame mõtestada, mida need muutused meie jaoks tähendavad ning mis on lubatav ja mis mitte.

Iga tehnoloogiaga on ju niimoodi, et see ei tohi inimesele ohtlik olla. Minu arvates pole ka robotid selline tehnoloogia, mille kohta peaks kehtima veel mingisugused muud erilised reeglid. Kõik turvareeglid, mis kehtivad autole või nõudepesumasinale, kehtivad iseenesestmõistetavalt ka robotile.

Toimetaja: Marju Himma



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.