Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid ({{commentsTotal}})

Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija.
Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija. Autor/allikas: Vallo Kruuser/Horisont

Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

Horisont küsis: Justkui vastukaaluks robotite võidukäigule ja sellele, kuidas me neist üha enam sõltume, on levinud hirm, et mingil hetkel võivad robotid või tehisintellekt inimesed hoopis enda tahtele allutada?

Siin tuleb mingil hetkel mängu regulatsioonide ja seadusandluse küsimus – kas inimesed tahavad ja suudavad tehnoloogiat reguleerida. See oleneb väga palju meist endist. Meil juba on tegelikult tehnoloogiaid, mille võimalusi me ei kasuta, kuna need on ohtlikud. Näiteks auto võib ju kihutada 240 km/h, aga me ei sõida nii kiiresti, kuigi tehnoloogia seda lubab. Me sõidame oluliselt aeglasemalt, sest oleme niimoodi omavahel kokku leppinud.

Tehisintellektiga on sama asi. See nõuab inimestelt kokkuleppeid, mis on õige ja mis vale, mis on sünnis ja lubatav ning mis on seaduslik. Kuna tehnoloogia muutub praegu niivõrd kiiresti, siis on oht tegelikult hoopis selles, et võime regulatsioonide ja normide kujundamisega hiljaks jääda. Ehk siis tehnoloogia läheb eest ära, enne kui suudame mõtestada, mida need muutused meie jaoks tähendavad ning mis on lubatav ja mis mitte.

Iga tehnoloogiaga on ju niimoodi, et see ei tohi inimesele ohtlik olla. Minu arvates pole ka robotid selline tehnoloogia, mille kohta peaks kehtima veel mingisugused muud erilised reeglid. Kõik turvareeglid, mis kehtivad autole või nõudepesumasinale, kehtivad iseenesestmõistetavalt ka robotile.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: