Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid ({{commentsTotal}})

Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija.
Maarja Kruusmaal on käes biorobootika keskuse kilpkonnaroboti U-CAT eelkäija. Autor/allikas: Vallo Kruuser/Horisont

Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

Horisont küsis: Justkui vastukaaluks robotite võidukäigule ja sellele, kuidas me neist üha enam sõltume, on levinud hirm, et mingil hetkel võivad robotid või tehisintellekt inimesed hoopis enda tahtele allutada?

Siin tuleb mingil hetkel mängu regulatsioonide ja seadusandluse küsimus – kas inimesed tahavad ja suudavad tehnoloogiat reguleerida. See oleneb väga palju meist endist. Meil juba on tegelikult tehnoloogiaid, mille võimalusi me ei kasuta, kuna need on ohtlikud. Näiteks auto võib ju kihutada 240 km/h, aga me ei sõida nii kiiresti, kuigi tehnoloogia seda lubab. Me sõidame oluliselt aeglasemalt, sest oleme niimoodi omavahel kokku leppinud.

Tehisintellektiga on sama asi. See nõuab inimestelt kokkuleppeid, mis on õige ja mis vale, mis on sünnis ja lubatav ning mis on seaduslik. Kuna tehnoloogia muutub praegu niivõrd kiiresti, siis on oht tegelikult hoopis selles, et võime regulatsioonide ja normide kujundamisega hiljaks jääda. Ehk siis tehnoloogia läheb eest ära, enne kui suudame mõtestada, mida need muutused meie jaoks tähendavad ning mis on lubatav ja mis mitte.

Iga tehnoloogiaga on ju niimoodi, et see ei tohi inimesele ohtlik olla. Minu arvates pole ka robotid selline tehnoloogia, mille kohta peaks kehtima veel mingisugused muud erilised reeglid. Kõik turvareeglid, mis kehtivad autole või nõudepesumasinale, kehtivad iseenesestmõistetavalt ka robotile.

Toimetaja: Marju Himma



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: dokumenti näitamata alale sisse ei pääse, seal olles aga on kõik vajalik olemas. Ispras asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: