Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees ({{commentsTotal}})

Tallinna võllamäelt leitud koljud. Esiplaanil on surmaaegse otsmikuluuvigastusega mehe kolju.
Tallinna võllamäelt leitud koljud. Esiplaanil on surmaaegse otsmikuluuvigastusega mehe kolju. Autor/allikas: Martin Malve/Tartu ülikool

Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

Osteoarheoloog Martin Malve kirjutab jaanuari-veebruari Horisondis, et uuritud luuainesest oli võimalik tuvastada 58 meest ja kuus naist. Selline suur meeste luustike ülekaal on silmatorkav. Näiteks 2014. aastal Tartus Püha Jakobi kalmistul välja puhastatud 600 luustiku seas oli meeste (kokku 131) ja naiste (kokku 126) hulk küllaltki võrdne, mis on tüüpiline Eesti kesk- ja varauusaegsetele matmispaikadele.

Tavakalmistutest erinev oli ka maetute vanuseline koosseis: enamik hukatud mehi olid noored, vanusevahemikus 18–35 aastat. Surmatutest 11 olid alaealised, 12–18-aastased.

Kõige huvitavamaks leiuks võib aga pidada üht täiskasvanud mehe alalõualuud, mille parema poole nurgaosas õnnestus tuvastada kolm surmaaegset terariista lõikejälge. Taolised vigastused tekivad juhul, kui mõõgatera riivab pea maharaiumise käigus lõuga.

Eriliseks teeb leiu veel ka see, et tabamused on tulnud eri nurkade all, millest võib järeldada, et ohver võis avaldada vastupanu ja timukas pidi teda korduvalt lööma.

Kirjalikest allikatest on teada, et mõõgaga hukkamine oli kindlasti üks laialt levinud surmamisviise läbi kesk- ja varauuusaja. Suhteliselt tihti rakendati seda leebema karistusena julmema hukkamisviisi asemel (nt rattale panek, elusalt matmine või põletamine).

Teised tuvastatud tapvad koljuvigastused (nt lohukujuline vigastus ühe mehe otsmikuluul) lubavad oletada, et Tallinna võllamäel kasutati meile tuntud hukkamismeetodite kõrval ka teisi surmamisviise. Süüdimõistetuid võidi tappa ka löögiga pähe, koljutraumade põhjal otsustades oli selleks mõni tömp ese, näiteks nui.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.