Ühe minuti loeng: miks on võrkpall intelligentide mäng? ({{commentsTotal}})

William Morgani 1895. aastal leiutatud võrkpallimäng nõuab sportlaselt head tehnikaoskust, kiiret reageerimist, kehalist võimekust, eelkõige kiirust ja plahvatuslikku jõudu, koordinatsiooni ja võrkpalluritele sobivat kehaehitust, leiab Tallinna ülikool loodus- ja terviseteaduste instituudi võrkpalli dotsent Raini Stamm.

Uuringute tulemusena on selgunud, et edukamad võrkpallurid kuuluvad 5SD pikkuse ja kaalu klassifikatsiooni alusel suurte ja leptomorfsete kehaehitusklassi. Nad on lühikese antitsipatsiooniajaga kiired reageerijad, hüppavad kõrgele, omavad tugevat löögikätt ja oskavad vastase mängu lugeda. Näiteks avaldab blokeerimise edukusele kõige suuremat mõju mitte mängija pikkus ega hüppekõrgus, vaid liikumiskiiruse taju, reaktsioonikiirus ja hüppe ajastamine.

Ülioluline on luua võistkonnas ka selline psühholoogiline kliima, mis toetub vastastikusele usaldusele, üksteise mõistmisele ja ühtekuuluvusele. Kui võistkonna vaim ja tahe on kõrge, võib võita endast ka tugevamat võistkonda.

Seetõttu on võrguga mänge nagu tennis, sulgpall, võrkpall peetud läbi aegade intelligentide mänguks, kuna siin tuleb oma vastasest üle olla, mitte toore jõu ja füüsilise kontakti abil, vaid taktika, mõistuse ja kavaluse kaudu.

Tänaseks on maailmas Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni andmetel 800 miljonit võrkpalliharrastajat ja FIVB-sse kuulub 218 liikmesriiki, kus toimetab 200 miljonit aktiivset mängijat.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.