Ühe minuti loeng: miks on võrkpall intelligentide mäng? ({{commentsTotal}})

William Morgani 1895. aastal leiutatud võrkpallimäng nõuab sportlaselt head tehnikaoskust, kiiret reageerimist, kehalist võimekust, eelkõige kiirust ja plahvatuslikku jõudu, koordinatsiooni ja võrkpalluritele sobivat kehaehitust, leiab Tallinna ülikool loodus- ja terviseteaduste instituudi võrkpalli dotsent Raini Stamm.

Uuringute tulemusena on selgunud, et edukamad võrkpallurid kuuluvad 5SD pikkuse ja kaalu klassifikatsiooni alusel suurte ja leptomorfsete kehaehitusklassi. Nad on lühikese antitsipatsiooniajaga kiired reageerijad, hüppavad kõrgele, omavad tugevat löögikätt ja oskavad vastase mängu lugeda. Näiteks avaldab blokeerimise edukusele kõige suuremat mõju mitte mängija pikkus ega hüppekõrgus, vaid liikumiskiiruse taju, reaktsioonikiirus ja hüppe ajastamine.

Ülioluline on luua võistkonnas ka selline psühholoogiline kliima, mis toetub vastastikusele usaldusele, üksteise mõistmisele ja ühtekuuluvusele. Kui võistkonna vaim ja tahe on kõrge, võib võita endast ka tugevamat võistkonda.

Seetõttu on võrguga mänge nagu tennis, sulgpall, võrkpall peetud läbi aegade intelligentide mänguks, kuna siin tuleb oma vastasest üle olla, mitte toore jõu ja füüsilise kontakti abil, vaid taktika, mõistuse ja kavaluse kaudu.

Tänaseks on maailmas Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni andmetel 800 miljonit võrkpalliharrastajat ja FIVB-sse kuulub 218 liikmesriiki, kus toimetab 200 miljonit aktiivset mängijat.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.