Ühe minuti loeng: miks on võrkpall intelligentide mäng? ({{commentsTotal}})

William Morgani 1895. aastal leiutatud võrkpallimäng nõuab sportlaselt head tehnikaoskust, kiiret reageerimist, kehalist võimekust, eelkõige kiirust ja plahvatuslikku jõudu, koordinatsiooni ja võrkpalluritele sobivat kehaehitust, leiab Tallinna ülikool loodus- ja terviseteaduste instituudi võrkpalli dotsent Raini Stamm.

Uuringute tulemusena on selgunud, et edukamad võrkpallurid kuuluvad 5SD pikkuse ja kaalu klassifikatsiooni alusel suurte ja leptomorfsete kehaehitusklassi. Nad on lühikese antitsipatsiooniajaga kiired reageerijad, hüppavad kõrgele, omavad tugevat löögikätt ja oskavad vastase mängu lugeda. Näiteks avaldab blokeerimise edukusele kõige suuremat mõju mitte mängija pikkus ega hüppekõrgus, vaid liikumiskiiruse taju, reaktsioonikiirus ja hüppe ajastamine.

Ülioluline on luua võistkonnas ka selline psühholoogiline kliima, mis toetub vastastikusele usaldusele, üksteise mõistmisele ja ühtekuuluvusele. Kui võistkonna vaim ja tahe on kõrge, võib võita endast ka tugevamat võistkonda.

Seetõttu on võrguga mänge nagu tennis, sulgpall, võrkpall peetud läbi aegade intelligentide mänguks, kuna siin tuleb oma vastasest üle olla, mitte toore jõu ja füüsilise kontakti abil, vaid taktika, mõistuse ja kavaluse kaudu.

Tänaseks on maailmas Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni andmetel 800 miljonit võrkpalliharrastajat ja FIVB-sse kuulub 218 liikmesriiki, kus toimetab 200 miljonit aktiivset mängijat.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: