Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel ({{commentsTotal}})

Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

Kütiliinil läheb kohe kohe huvitavaks! “Osooni” võttemeeskond on Kõrvemaa jahiseltsi maadel ja viimane luure ütles, et selles metsamassiivis peaks olema 5 – 7 hunti. Ollakse jahil, kütiliin on paigas, kõik ootavad tulemust.

Hunt viis hällist lapse

Hundijaht on eriline jaht, sest inimene ja hunt on läbi ajaloo maid jaganud. Võib öelda, et kahe liigi vahel eksisteerib tänaseni mõistlikult lahendamata konflikt ja paljude inimeste veres istub hundihirm.

Minevikust teatakse lugusid, kus hunt tikkus ka inimeste elu kallale. Tõsi, juba enam kui sada aastat on kunagiste rivaalide duellist väljunud võitjana inimene.

“Minu vanaema rääkis selle augu kohta, et see olevat olnud Torma mõisa poolt lastud kaevata siia, hundiauk, huntide püüdmiseks,” räägib Vahur Sepp Kullavere jahiseltsist.

Hundiauke meil tänapäeval enam vaja ei ole, aga seni on ikkagi hundihirm säilinud inimestes, kust see pärineb?

“Eks ta pärineb vast nendest aegadest, kui hunti oli palju ja huntide peale ei peetud jahti ja oli ka selline asi, et hundid murdsidki pärast Põhjasõda ja 1800, murdsid hundid aeg-ajalt ka inimesi. Et kui võtta see raamat "Tuli susi soovikusta", Ilmar Rootsi kirjutatud, seal on kiriku ürikutest välja korjatud lood.”

Sepp mäletab oma vanaema jutust, kuidas Torma mõisas rukkilõikuse ajal viis hunt põllu pealt hällist ära lapse. Ilmar Rootsi järgi oli see aastal 1873.

Jaht pani jõujooned paika

Hundid hakkasid inimesse suhtuma lugupidamisega ja lõpetasid sellise inimestega jamamise pärast seda, kui Vene tsaar kuulutas kütitud hundi pealt välja preemia.

Siis tekkis Eestimaale hulk mehi, kes olidki hundikütid, kangemad hundikütid küttisid aastas sadakond hunti ja rohkem.

Sellel ajal küll rohkem tegeldi pesakondade otsimisega ja kutsikate hävitamisega, aga hundid said väga lühikese ajaga teada, kes on püramiidi tipus, et inimene on kõige võimsam kiskja.

Ja sellest ajast peale hunt kardab. Jaht hundile peab jääma, siis hunt teab oma kohta.

2002. aastast on Eestil olemas suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava, mis peaks ennetama inimese ja metslooma võimalikke vastasseise. Dokumendis on täpselt kirjas, mitu hundikarja tohib Eestis alaliselt elada.

2012. aastal tehtud kava järgi tahetakse Eestis hoida hundipesakondade arvu igal aastal 15 – 25 ringis.

Jaht veebruari lõpuni

Kui juba üks, kaks, kolm hundipesakonda erineb sellest meie prognoosist, noh siis tuleb kohe korrigeerida ka küttimismahte, mis on viimase kümne aasta jooksul päris palju erinenud: mõnel aastal võib lubada küttida 150 hunti ja mõnel aastal 40 hunti.

Eesmärk on üks: kas vähendada või suurendada arvukust, et ta jääks sellesse sobivasse vahemikku.

Hiljuti tegutses Tartumaal hunt, kes murdis koduloomi. Piisab ühest sellistest sündmustest kui konflikt kiskjaga lööb taas lõkkele.

Käesolev hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab 28. veebruarini. Selle aja jooksul võivad iga maakonna jahiseltsid küttida ettenähtud arvu hunte, et mitte põhjustada Eesti hundipopulatsioonile soovimatut kahju.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Kust pärines Tšeljabinski meteoor?

Meteoorkehad lõhkevad sissetunginud õhu survel

Kosmosest tuleb Maa peale palju kraami, iga päev umbes 60 tonni kosmilist tolmu ja 10 grammist raskemaid meteoorkehi igal aastal umbes 50 000 tonni. Suuri kehi nagu 2013. aasta Tšeljabinski meteoorkeha langeb Maale õnneks suhteliselt harva. Nüüd selgub aga värskest teadustööst, et Maa atmosfäär kaitseb Maa pinda kosmosekivide eest veel paremini, kui seni arvatud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: