Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel ({{commentsTotal}})

Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

Kütiliinil läheb kohe kohe huvitavaks! “Osooni” võttemeeskond on Kõrvemaa jahiseltsi maadel ja viimane luure ütles, et selles metsamassiivis peaks olema 5 – 7 hunti. Ollakse jahil, kütiliin on paigas, kõik ootavad tulemust.

Hunt viis hällist lapse

Hundijaht on eriline jaht, sest inimene ja hunt on läbi ajaloo maid jaganud. Võib öelda, et kahe liigi vahel eksisteerib tänaseni mõistlikult lahendamata konflikt ja paljude inimeste veres istub hundihirm.

Minevikust teatakse lugusid, kus hunt tikkus ka inimeste elu kallale. Tõsi, juba enam kui sada aastat on kunagiste rivaalide duellist väljunud võitjana inimene.

“Minu vanaema rääkis selle augu kohta, et see olevat olnud Torma mõisa poolt lastud kaevata siia, hundiauk, huntide püüdmiseks,” räägib Vahur Sepp Kullavere jahiseltsist.

Hundiauke meil tänapäeval enam vaja ei ole, aga seni on ikkagi hundihirm säilinud inimestes, kust see pärineb?

“Eks ta pärineb vast nendest aegadest, kui hunti oli palju ja huntide peale ei peetud jahti ja oli ka selline asi, et hundid murdsidki pärast Põhjasõda ja 1800, murdsid hundid aeg-ajalt ka inimesi. Et kui võtta see raamat "Tuli susi soovikusta", Ilmar Rootsi kirjutatud, seal on kiriku ürikutest välja korjatud lood.”

Sepp mäletab oma vanaema jutust, kuidas Torma mõisas rukkilõikuse ajal viis hunt põllu pealt hällist ära lapse. Ilmar Rootsi järgi oli see aastal 1873.

Jaht pani jõujooned paika

Hundid hakkasid inimesse suhtuma lugupidamisega ja lõpetasid sellise inimestega jamamise pärast seda, kui Vene tsaar kuulutas kütitud hundi pealt välja preemia.

Siis tekkis Eestimaale hulk mehi, kes olidki hundikütid, kangemad hundikütid küttisid aastas sadakond hunti ja rohkem.

Sellel ajal küll rohkem tegeldi pesakondade otsimisega ja kutsikate hävitamisega, aga hundid said väga lühikese ajaga teada, kes on püramiidi tipus, et inimene on kõige võimsam kiskja.

Ja sellest ajast peale hunt kardab. Jaht hundile peab jääma, siis hunt teab oma kohta.

2002. aastast on Eestil olemas suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava, mis peaks ennetama inimese ja metslooma võimalikke vastasseise. Dokumendis on täpselt kirjas, mitu hundikarja tohib Eestis alaliselt elada.

2012. aastal tehtud kava järgi tahetakse Eestis hoida hundipesakondade arvu igal aastal 15 – 25 ringis.

Jaht veebruari lõpuni

Kui juba üks, kaks, kolm hundipesakonda erineb sellest meie prognoosist, noh siis tuleb kohe korrigeerida ka küttimismahte, mis on viimase kümne aasta jooksul päris palju erinenud: mõnel aastal võib lubada küttida 150 hunti ja mõnel aastal 40 hunti.

Eesmärk on üks: kas vähendada või suurendada arvukust, et ta jääks sellesse sobivasse vahemikku.

Hiljuti tegutses Tartumaal hunt, kes murdis koduloomi. Piisab ühest sellistest sündmustest kui konflikt kiskjaga lööb taas lõkkele.

Käesolev hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab 28. veebruarini. Selle aja jooksul võivad iga maakonna jahiseltsid küttida ettenähtud arvu hunte, et mitte põhjustada Eesti hundipopulatsioonile soovimatut kahju.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: