Reportaaž: duell inimese ja hundi vahel ({{commentsTotal}})

Keset töönädalat on õnnestunud mõne tunniga kokku kutsuda 67 jahimeest Järva- ja Harjumaa jahiseltsidest. Põhjuseks on Kõrvemaalt varahommikul avastatud hundikarja jäljed. “Osoon” läheb kaasa hallivatimehe küttimisega.

Kütiliinil läheb kohe kohe huvitavaks! “Osooni” võttemeeskond on Kõrvemaa jahiseltsi maadel ja viimane luure ütles, et selles metsamassiivis peaks olema 5 – 7 hunti. Ollakse jahil, kütiliin on paigas, kõik ootavad tulemust.

Hunt viis hällist lapse

Hundijaht on eriline jaht, sest inimene ja hunt on läbi ajaloo maid jaganud. Võib öelda, et kahe liigi vahel eksisteerib tänaseni mõistlikult lahendamata konflikt ja paljude inimeste veres istub hundihirm.

Minevikust teatakse lugusid, kus hunt tikkus ka inimeste elu kallale. Tõsi, juba enam kui sada aastat on kunagiste rivaalide duellist väljunud võitjana inimene.

“Minu vanaema rääkis selle augu kohta, et see olevat olnud Torma mõisa poolt lastud kaevata siia, hundiauk, huntide püüdmiseks,” räägib Vahur Sepp Kullavere jahiseltsist.

Hundiauke meil tänapäeval enam vaja ei ole, aga seni on ikkagi hundihirm säilinud inimestes, kust see pärineb?

“Eks ta pärineb vast nendest aegadest, kui hunti oli palju ja huntide peale ei peetud jahti ja oli ka selline asi, et hundid murdsidki pärast Põhjasõda ja 1800, murdsid hundid aeg-ajalt ka inimesi. Et kui võtta see raamat "Tuli susi soovikusta", Ilmar Rootsi kirjutatud, seal on kiriku ürikutest välja korjatud lood.”

Sepp mäletab oma vanaema jutust, kuidas Torma mõisas rukkilõikuse ajal viis hunt põllu pealt hällist ära lapse. Ilmar Rootsi järgi oli see aastal 1873.

Jaht pani jõujooned paika

Hundid hakkasid inimesse suhtuma lugupidamisega ja lõpetasid sellise inimestega jamamise pärast seda, kui Vene tsaar kuulutas kütitud hundi pealt välja preemia.

Siis tekkis Eestimaale hulk mehi, kes olidki hundikütid, kangemad hundikütid küttisid aastas sadakond hunti ja rohkem.

Sellel ajal küll rohkem tegeldi pesakondade otsimisega ja kutsikate hävitamisega, aga hundid said väga lühikese ajaga teada, kes on püramiidi tipus, et inimene on kõige võimsam kiskja.

Ja sellest ajast peale hunt kardab. Jaht hundile peab jääma, siis hunt teab oma kohta.

2002. aastast on Eestil olemas suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava, mis peaks ennetama inimese ja metslooma võimalikke vastasseise. Dokumendis on täpselt kirjas, mitu hundikarja tohib Eestis alaliselt elada.

2012. aastal tehtud kava järgi tahetakse Eestis hoida hundipesakondade arvu igal aastal 15 – 25 ringis.

Jaht veebruari lõpuni

Kui juba üks, kaks, kolm hundipesakonda erineb sellest meie prognoosist, noh siis tuleb kohe korrigeerida ka küttimismahte, mis on viimase kümne aasta jooksul päris palju erinenud: mõnel aastal võib lubada küttida 150 hunti ja mõnel aastal 40 hunti.

Eesmärk on üks: kas vähendada või suurendada arvukust, et ta jääks sellesse sobivasse vahemikku.

Hiljuti tegutses Tartumaal hunt, kes murdis koduloomi. Piisab ühest sellistest sündmustest kui konflikt kiskjaga lööb taas lõkkele.

Käesolev hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab 28. veebruarini. Selle aja jooksul võivad iga maakonna jahiseltsid küttida ettenähtud arvu hunte, et mitte põhjustada Eesti hundipopulatsioonile soovimatut kahju.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.