"Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahil ({{commentsTotal}})

Punane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.

Toodrid märgistavad veealust ohtu ehk madalikke. Kardinaaltoodrite topimärk ja värvilahendus, täpsemini nende kombinatsioon annab aimu, kus pool asub sellest toodrist oht. Vastavalt sellele teab ka laevajuht arvestada, kuhu poole selle toodri peab siis endast jätma.

Tänapäevane tooder või poi on üsna lihtne plastist, vahel automaatse plinktulega varustatud seade, mille veealuse osa külge on kinnitatud raske ujuk. See hoiab meremärki sirgelt.

Selleks, et tooder minema ei ujuks ja õige koha peal ohuteavet edastaks, on pika keti küljes merepõhjani ulatuv ankur, antud juhul betooniga täidetud vana autorehv.

Kui suvel püsivad ujumärgid üsna kindlalt oma koha peal, siis talvistes oludes tekkiv jää võib oma tohutu jõuga neid vigastada, purustada ning lõpuks hoopiski mujale nihutada.

Kõiki märke siiski talveks välja ei võeta. Ohtlikumad ja olulisemad kohad suurtel veeteedel on märgistatud aastaringsete ning palju suuremate poidega ning lisaks ujuvmärkidele on meremeest veeteel õiges suunas juhtimas ka maamärgid, tuletornid ja loomulikult merekaardid ning moodne tehnoloogia.

Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt avamere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suurem veetemperatuuri aastane kõikumine, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus, paksem ja püsivam jääkate. Eriti tuleb siin merd kündes silmas pidada muutlikke ilmaolusid.

Väinamere sügavus seotud sõdadega

Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, kuna keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid Kesselaiu ja Muhu vahel ulatub sügavus 24 meetrini.

Selle, et saame tänapäeval liikuda parvlaevadega mandri ja suursaarte vahel, võlgneme üksnes suurtele sõdadele. Näiteks süvendati esimese maailmasõja eel Rohukülla sõjasadama rajamise tõttu läbi väinade kulgevaid laevateid.

Need tööd olid mahult suurimad taolised Tsaari-Venemaal üldse. Toona tehtut kasutame osaliselt tänaseni.

Leiger peab läbi mahtuma nõelasilmast

Igal oma reisil peab Leiger mahtuma läbi kitsukesest Rukki kanalist, mis on vaid napilt sügavam ja laiem, kui laev ise. Kuigi vee peal pole midagi näha, sest kanalit märgistavad poid on talveks välja tõstetud, siis kaardi pealt on selgelt paista, millisest nõelasilmast tuleb laeval läbi mahtuda.

Rukkirahu ehk Rukki kanal asub Rohukülast 15 minuti tee kaugusel. See on 2,5 km pikkune ja umbes 60 meetri laiune. Viimane suurem süvendamine toimus siin 2014. aastal, kui sügavus muutus 4,8-st 5,3 meetrini.

Mõne aastaga tegi loodus oma töö ja uhtus kanali keskele taas pinnast. Mullu, kui veetase oli äärmiselt madal, pidi vaid viie meetri sügavuseks jäänud kanalit taas paarikümne sentimeetri võrra sügavamaks lihvima, et laevad üldse kanalist läbi
mahuks.

Tegelikult ei ole Rukki kanal ainuke, millest Leiger oma teel läbi peab mahtuma. Hiiumaa pool asub Heltermaa kanal on umbes samade mõõtmega, kuid kaks korda pikem. Lisaks kitsastest kanalitest läbimahtumisele, tuleb kaptenil arvestada muutliku ilmaga, jää ja tuuleoludega, mis võivad laeva automaatselt paika pandud kurssi muuta.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?