"Osoon" veealuste ohtude ja ohumärkide jahil ({{commentsTotal}})

Punane, roheline, kollane, punane-valge, must-kollane – need värvilised jonnipunnisarnased suured tünnid ja kiitsakad silindrid pole muud kui mere suvised "liiklusmärgid", mis on talveks Rohuküla sadama kai äärde puhkama toodud. "Osoon" käis veeteede ametiga mere ohumärke välja korjamas.

Toodrid märgistavad veealust ohtu ehk madalikke. Kardinaaltoodrite topimärk ja värvilahendus, täpsemini nende kombinatsioon annab aimu, kus pool asub sellest toodrist oht. Vastavalt sellele teab ka laevajuht arvestada, kuhu poole selle toodri peab siis endast jätma.

Tänapäevane tooder või poi on üsna lihtne plastist, vahel automaatse plinktulega varustatud seade, mille veealuse osa külge on kinnitatud raske ujuk. See hoiab meremärki sirgelt.

Selleks, et tooder minema ei ujuks ja õige koha peal ohuteavet edastaks, on pika keti küljes merepõhjani ulatuv ankur, antud juhul betooniga täidetud vana autorehv.

Kui suvel püsivad ujumärgid üsna kindlalt oma koha peal, siis talvistes oludes tekkiv jää võib oma tohutu jõuga neid vigastada, purustada ning lõpuks hoopiski mujale nihutada.

Kõiki märke siiski talveks välja ei võeta. Ohtlikumad ja olulisemad kohad suurtel veeteedel on märgistatud aastaringsete ning palju suuremate poidega ning lisaks ujuvmärkidele on meremeest veeteel õiges suunas juhtimas ka maamärgid, tuletornid ja loomulikult merekaardid ning moodne tehnoloogia.

Madala ja väikese veeväljaga Väinamere hüdroloogilised tingimused erinevad tunduvalt avamere omadest. Siin on nõrgem lainetus, suurem veetemperatuuri aastane kõikumine, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus, paksem ja püsivam jääkate. Eriti tuleb siin merd kündes silmas pidada muutlikke ilmaolusid.

Väinamere sügavus seotud sõdadega

Suurematele laevadele on Väinameri liiga madal, kuna keskmine sügavus on ainult viis meetrit. Vaid Kesselaiu ja Muhu vahel ulatub sügavus 24 meetrini.

Selle, et saame tänapäeval liikuda parvlaevadega mandri ja suursaarte vahel, võlgneme üksnes suurtele sõdadele. Näiteks süvendati esimese maailmasõja eel Rohukülla sõjasadama rajamise tõttu läbi väinade kulgevaid laevateid.

Need tööd olid mahult suurimad taolised Tsaari-Venemaal üldse. Toona tehtut kasutame osaliselt tänaseni.

Leiger peab läbi mahtuma nõelasilmast

Igal oma reisil peab Leiger mahtuma läbi kitsukesest Rukki kanalist, mis on vaid napilt sügavam ja laiem, kui laev ise. Kuigi vee peal pole midagi näha, sest kanalit märgistavad poid on talveks välja tõstetud, siis kaardi pealt on selgelt paista, millisest nõelasilmast tuleb laeval läbi mahtuda.

Rukkirahu ehk Rukki kanal asub Rohukülast 15 minuti tee kaugusel. See on 2,5 km pikkune ja umbes 60 meetri laiune. Viimane suurem süvendamine toimus siin 2014. aastal, kui sügavus muutus 4,8-st 5,3 meetrini.

Mõne aastaga tegi loodus oma töö ja uhtus kanali keskele taas pinnast. Mullu, kui veetase oli äärmiselt madal, pidi vaid viie meetri sügavuseks jäänud kanalit taas paarikümne sentimeetri võrra sügavamaks lihvima, et laevad üldse kanalist läbi
mahuks.

Tegelikult ei ole Rukki kanal ainuke, millest Leiger oma teel läbi peab mahtuma. Hiiumaa pool asub Heltermaa kanal on umbes samade mõõtmega, kuid kaks korda pikem. Lisaks kitsastest kanalitest läbimahtumisele, tuleb kaptenil arvestada muutliku ilmaga, jää ja tuuleoludega, mis võivad laeva automaatselt paika pandud kurssi muuta.

Vaata ka teisi "Osooni" lugusid esmaspäeval kell 20.00 ETV-st.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.