TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta ({{commentsTotal}})

Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.
Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline aine, õigemini mitmeotstarbeliste orgaaniliste ainete segu, mis pärineb veekogudes elutsenud organismide jäänustest. Eestis on püütud seda väärindada juba sada aastat.

„Me ei proovi põlevkiviõli kuidagi teistmoodi saada või edasi väärindada, vaid loome täiesti uue tehnoloogilise platvormi põlevkivist erinevate keemiatoodete saamiseks. Uus on meetod ning kogu tehnoloogia, uued on ka lõpptoodangu kasutusvõimalused Eesti jaoks,“ ütles projekti üks eestvedaja akadeemik Margus Lopp.

Uus tehnoloogia kohaselt muundatakse kerogeen keemiaproduktideks: dikarboksüülhapete derivaatideks. Erinevalt tänastest põhilisest põlevkivisaadusest- põlevkiviõlist, sõltuvad need produktid vähem nafta hetkehinnast.

Kui otsida selles valdkonnas teaduspublikatsioone, siis taolisel kujul põlevkivi muundamise tehnoloogiaid maailmas veel olemas ei ole. Praegu võib selles uurimissuunas liikumist märgata vaid Hiina teadlasete uuemates uurimustes. „Julgen väita, oleme siin Eestis oma projektiga praegu pioneerid. Meil on aga ka sajandipikkuse põlekivikeemiateaduse kogemused ja traditsioonid,“ märkis Lopp.

Kuna maavarad muutavad varaks alles siis, kui neid ka reaalselt kasutatakse, rõhutab Lopp, siis tuleb maapõuevara väärindada, et saada aru, kas tegu on reaalse varaga või mitte.

„Seni oleme põlevkivi lihtsalt ahjus ära põletanud või suhteliselt suure keskkonnajäljega õliks utnud. Käesolev projekt on nii väärtuse järgi kui ka keskkonnaalaselt 21 sajandisse kuuluv, mille järgi iga uus loodav tootmistehnoloogiline meetod peab vastama peale majandusliku tasuvuse ka kõigile kõige kõrgematele keskkonnaalastele nõudmistele,“ selgitas Lopp.

Projektiks on ette nähtud 921 870 eurot, millest SA Arhcimedes annab 649 309 eurot.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: