TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta ({{commentsTotal}})

Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.
Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline aine, õigemini mitmeotstarbeliste orgaaniliste ainete segu, mis pärineb veekogudes elutsenud organismide jäänustest. Eestis on püütud seda väärindada juba sada aastat.

„Me ei proovi põlevkiviõli kuidagi teistmoodi saada või edasi väärindada, vaid loome täiesti uue tehnoloogilise platvormi põlevkivist erinevate keemiatoodete saamiseks. Uus on meetod ning kogu tehnoloogia, uued on ka lõpptoodangu kasutusvõimalused Eesti jaoks,“ ütles projekti üks eestvedaja akadeemik Margus Lopp.

Uus tehnoloogia kohaselt muundatakse kerogeen keemiaproduktideks: dikarboksüülhapete derivaatideks. Erinevalt tänastest põhilisest põlevkivisaadusest- põlevkiviõlist, sõltuvad need produktid vähem nafta hetkehinnast.

Kui otsida selles valdkonnas teaduspublikatsioone, siis taolisel kujul põlevkivi muundamise tehnoloogiaid maailmas veel olemas ei ole. Praegu võib selles uurimissuunas liikumist märgata vaid Hiina teadlasete uuemates uurimustes. „Julgen väita, oleme siin Eestis oma projektiga praegu pioneerid. Meil on aga ka sajandipikkuse põlekivikeemiateaduse kogemused ja traditsioonid,“ märkis Lopp.

Kuna maavarad muutavad varaks alles siis, kui neid ka reaalselt kasutatakse, rõhutab Lopp, siis tuleb maapõuevara väärindada, et saada aru, kas tegu on reaalse varaga või mitte.

„Seni oleme põlevkivi lihtsalt ahjus ära põletanud või suhteliselt suure keskkonnajäljega õliks utnud. Käesolev projekt on nii väärtuse järgi kui ka keskkonnaalaselt 21 sajandisse kuuluv, mille järgi iga uus loodav tootmistehnoloogiline meetod peab vastama peale majandusliku tasuvuse ka kõigile kõige kõrgematele keskkonnaalastele nõudmistele,“ selgitas Lopp.

Projektiks on ette nähtud 921 870 eurot, millest SA Arhcimedes annab 649 309 eurot.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.