TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta ({{commentsTotal}})

Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel.
Mihkel Koeli uurimisrühm jõudis oma uurimistöös kohaliku toormeni – nimelt katsetasid nad aerogeelide tootmist Kohtla-Järve õlitehastest pärit põlevkivifenoolidest ning katsetuste tulemusena saadi unikaalne orgaaniline aerogeel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline aine, õigemini mitmeotstarbeliste orgaaniliste ainete segu, mis pärineb veekogudes elutsenud organismide jäänustest. Eestis on püütud seda väärindada juba sada aastat.

„Me ei proovi põlevkiviõli kuidagi teistmoodi saada või edasi väärindada, vaid loome täiesti uue tehnoloogilise platvormi põlevkivist erinevate keemiatoodete saamiseks. Uus on meetod ning kogu tehnoloogia, uued on ka lõpptoodangu kasutusvõimalused Eesti jaoks,“ ütles projekti üks eestvedaja akadeemik Margus Lopp.

Uus tehnoloogia kohaselt muundatakse kerogeen keemiaproduktideks: dikarboksüülhapete derivaatideks. Erinevalt tänastest põhilisest põlevkivisaadusest- põlevkiviõlist, sõltuvad need produktid vähem nafta hetkehinnast.

Kui otsida selles valdkonnas teaduspublikatsioone, siis taolisel kujul põlevkivi muundamise tehnoloogiaid maailmas veel olemas ei ole. Praegu võib selles uurimissuunas liikumist märgata vaid Hiina teadlasete uuemates uurimustes. „Julgen väita, oleme siin Eestis oma projektiga praegu pioneerid. Meil on aga ka sajandipikkuse põlekivikeemiateaduse kogemused ja traditsioonid,“ märkis Lopp.

Kuna maavarad muutavad varaks alles siis, kui neid ka reaalselt kasutatakse, rõhutab Lopp, siis tuleb maapõuevara väärindada, et saada aru, kas tegu on reaalse varaga või mitte.

„Seni oleme põlevkivi lihtsalt ahjus ära põletanud või suhteliselt suure keskkonnajäljega õliks utnud. Käesolev projekt on nii väärtuse järgi kui ka keskkonnaalaselt 21 sajandisse kuuluv, mille järgi iga uus loodav tootmistehnoloogiline meetod peab vastama peale majandusliku tasuvuse ka kõigile kõige kõrgematele keskkonnaalastele nõudmistele,“ selgitas Lopp.

Projektiks on ette nähtud 921 870 eurot, millest SA Arhcimedes annab 649 309 eurot.

Toimetaja: Marju Himma



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.