TTÜ teadusprojektiga püütakse põlevkivist väärtuslikku kerogeeni välja võtta ({{commentsTotal}})

Põlevkivi
Põlevkivi Autor: Postimees/Scanpix

Tallinna tehnikaülikool sõlmis lepingu ettevõttega Kerogen, et asuda otsima põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiat.

Kerogeen on põlevkivis sisalduv orgaaniline aine, õigemini mitmeotstarbeliste orgaaniliste ainete segu, mis pärineb veekogudes elutsenud organismide jäänustest. Eestis on püütud seda väärindada juba sada aastat.

„Me ei proovi põlevkiviõli kuidagi teistmoodi saada või edasi väärindada, vaid loome täiesti uue tehnoloogilise platvormi põlevkivist erinevate keemiatoodete saamiseks. Uus on meetod ning kogu tehnoloogia, uued on ka lõpptoodangu kasutusvõimalused Eesti jaoks,“ ütles projekti üks eestvedaja akadeemik Margus Lopp.

Uus tehnoloogia kohaselt muundatakse kerogeen keemiaproduktideks: dikarboksüülhapete derivaatideks. Erinevalt tänastest põhilisest põlevkivisaadusest- põlevkiviõlist, sõltuvad need produktid vähem nafta hetkehinnast.

Kui otsida selles valdkonnas teaduspublikatsioone, siis taolisel kujul põlevkivi muundamise tehnoloogiaid maailmas veel olemas ei ole. Praegu võib selles uurimissuunas liikumist märgata vaid Hiina teadlasete uuemates uurimustes. „Julgen väita, oleme siin Eestis oma projektiga praegu pioneerid. Meil on aga ka sajandipikkuse põlekivikeemiateaduse kogemused ja traditsioonid,“ märkis Lopp.

Kuna maavarad muutavad varaks alles siis, kui neid ka reaalselt kasutatakse, rõhutab Lopp, siis tuleb maapõuevara väärindada, et saada aru, kas tegu on reaalse varaga või mitte.

„Seni oleme põlevkivi lihtsalt ahjus ära põletanud või suhteliselt suure keskkonnajäljega õliks utnud. Käesolev projekt on nii väärtuse järgi kui ka keskkonnaalaselt 21 sajandisse kuuluv, mille järgi iga uus loodav tootmistehnoloogiline meetod peab vastama peale majandusliku tasuvuse ka kõigile kõige kõrgematele keskkonnaalastele nõudmistele,“ selgitas Lopp.

Projektiks on ette nähtud 921 870 eurot, millest SA Arhcimedes annab 649 309 eurot.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.