Süvakivimite sees võib tekkida vett ({{commentsTotal}})

Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

Iiri ja kanada teadlased eesotsas Zdenek Futeraga University College Dublinist simuleerisid arvuti peal, kuidas reageerivad maakera vahevöö ülemises osas vedel vesinik ja kvartskivimid. Selgus, et umbes 40 kuni 400 kilomeetri sügavusel valitseva kõrge temperatuuri ja rõhu juures reageerib kvartsi moodustav ränidioksiid vesinikuga, nii et tekib vesi.

Mudel näitas, et reaktsioon toimub ja vesi tekib tegelikult mitte kvartsi pinnal, vaid selle sisemuses. Vedel vesinik imbub kvartsi, aga tekkinud vesi sealt niisama lihtsalt enam välja ei saa. Seetõttu võib kvartsi sees rõhk kerkida veel kõrgemaks, kuni umbes 200 000 atmosfäärini. Kui kusagil lõpuks suur hulk vett kivi seest vabaneb, siis võib teadlaste sõnul sellest tekkida ka maavärin.

Vabanenud vesi võib maapinnani jõuda mitmel moel, kasvõi koos vulkaanidest välja purskava magmaga. Võib arvata, et Maa sees tekib praegugi sel moel vett juurde. Kui palju meie vetest on maapõues tekkinud ja kui palju komeetidega tulnud, see on kindlasti põnev uurimisteema edaspidiseks.

Praegustest tulemustest kirjutavad Futera ja kolleegid ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.