Süvakivimite sees võib tekkida vett ({{commentsTotal}})

Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

Iiri ja kanada teadlased eesotsas Zdenek Futeraga University College Dublinist simuleerisid arvuti peal, kuidas reageerivad maakera vahevöö ülemises osas vedel vesinik ja kvartskivimid. Selgus, et umbes 40 kuni 400 kilomeetri sügavusel valitseva kõrge temperatuuri ja rõhu juures reageerib kvartsi moodustav ränidioksiid vesinikuga, nii et tekib vesi.

Mudel näitas, et reaktsioon toimub ja vesi tekib tegelikult mitte kvartsi pinnal, vaid selle sisemuses. Vedel vesinik imbub kvartsi, aga tekkinud vesi sealt niisama lihtsalt enam välja ei saa. Seetõttu võib kvartsi sees rõhk kerkida veel kõrgemaks, kuni umbes 200 000 atmosfäärini. Kui kusagil lõpuks suur hulk vett kivi seest vabaneb, siis võib teadlaste sõnul sellest tekkida ka maavärin.

Vabanenud vesi võib maapinnani jõuda mitmel moel, kasvõi koos vulkaanidest välja purskava magmaga. Võib arvata, et Maa sees tekib praegugi sel moel vett juurde. Kui palju meie vetest on maapõues tekkinud ja kui palju komeetidega tulnud, see on kindlasti põnev uurimisteema edaspidiseks.

Praegustest tulemustest kirjutavad Futera ja kolleegid ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.