Süvakivimite sees võib tekkida vett ({{commentsTotal}})

Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

Iiri ja kanada teadlased eesotsas Zdenek Futeraga University College Dublinist simuleerisid arvuti peal, kuidas reageerivad maakera vahevöö ülemises osas vedel vesinik ja kvartskivimid. Selgus, et umbes 40 kuni 400 kilomeetri sügavusel valitseva kõrge temperatuuri ja rõhu juures reageerib kvartsi moodustav ränidioksiid vesinikuga, nii et tekib vesi.

Mudel näitas, et reaktsioon toimub ja vesi tekib tegelikult mitte kvartsi pinnal, vaid selle sisemuses. Vedel vesinik imbub kvartsi, aga tekkinud vesi sealt niisama lihtsalt enam välja ei saa. Seetõttu võib kvartsi sees rõhk kerkida veel kõrgemaks, kuni umbes 200 000 atmosfäärini. Kui kusagil lõpuks suur hulk vett kivi seest vabaneb, siis võib teadlaste sõnul sellest tekkida ka maavärin.

Vabanenud vesi võib maapinnani jõuda mitmel moel, kasvõi koos vulkaanidest välja purskava magmaga. Võib arvata, et Maa sees tekib praegugi sel moel vett juurde. Kui palju meie vetest on maapõues tekkinud ja kui palju komeetidega tulnud, see on kindlasti põnev uurimisteema edaspidiseks.

Praegustest tulemustest kirjutavad Futera ja kolleegid ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: