Süvakivimite sees võib tekkida vett ({{commentsTotal}})

Maakera suured veevarud ei tarvitsegi olla saabunud siia komeetidega, nagu tänapäeval enamasti arvatakse, vaid tekkinud kohapeal, meie planeedi sisemuses.

Iiri ja kanada teadlased eesotsas Zdenek Futeraga University College Dublinist simuleerisid arvuti peal, kuidas reageerivad maakera vahevöö ülemises osas vedel vesinik ja kvartskivimid. Selgus, et umbes 40 kuni 400 kilomeetri sügavusel valitseva kõrge temperatuuri ja rõhu juures reageerib kvartsi moodustav ränidioksiid vesinikuga, nii et tekib vesi.

Mudel näitas, et reaktsioon toimub ja vesi tekib tegelikult mitte kvartsi pinnal, vaid selle sisemuses. Vedel vesinik imbub kvartsi, aga tekkinud vesi sealt niisama lihtsalt enam välja ei saa. Seetõttu võib kvartsi sees rõhk kerkida veel kõrgemaks, kuni umbes 200 000 atmosfäärini. Kui kusagil lõpuks suur hulk vett kivi seest vabaneb, siis võib teadlaste sõnul sellest tekkida ka maavärin.

Vabanenud vesi võib maapinnani jõuda mitmel moel, kasvõi koos vulkaanidest välja purskava magmaga. Võib arvata, et Maa sees tekib praegugi sel moel vett juurde. Kui palju meie vetest on maapõues tekkinud ja kui palju komeetidega tulnud, see on kindlasti põnev uurimisteema edaspidiseks.

Praegustest tulemustest kirjutavad Futera ja kolleegid ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.