Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst ({{commentsTotal}})

Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

Andre Esteva Stanfordi ülikoolist ja ta kolleegid lasid tehisintellektil analüüsida ligi 130 000 pilti patsientide nahal näha olnud mitmesugustest tumenenud laikudest ja punetustest, andes sellele seejuures teada, millise diagnoosi oli pannud patsiendile arst. Seejärel, kirjutavad Esteva ja kaasautorid ajakirjas Nature, jõudiski masin diagnoosimisosavuses arstidele järele.

Niinimetatud neuraalvõrkudel põhinevad iseõppivad algoritmid on saanud viimasel ajal väga populaarseks uurimisvaldkonnaks. Selle valdkonna sees on omakorda üks tähtis osa tehismõistuse treenimine ära tundma fotodel kujutatud esemeid, olendeid või nähtusi.

Esteva ja kolleegid loodavad, et peagi luuakse ka mobiilirakendusi, mis aitavad tavakasutajal tuvastada eksperdi tasemel, kas tegu on tõsise nahahaigusega, mis nõuab arsti juurde minekut või millegi ohutuga. Selline rakendus nõuab siiski tehismõistuselt veel edasisi õpinguid, sest praegused tulemused on saavutatud meditsiiniasutustes hea valguse ja väga kvaliteetse fototehnikaga tehtud piltide põhjal. Usaldusväärne laiatarberakendus peaks suutma sama hästi toimida aga ka argisemates oludes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Täisnimekiri võitjatest: tänavused parimad õpilastööd

Parimad õpilasteadlased üle Eesti kogunesid Tallinnasse lauluväljakule esitlema oma uurimistööde tulemusi ning reede pärastlõunal jagati välja riiklikud tunnustused parimate tööde autoritele ja juhendajatele.

Uuendatud: 16:04 
Steve.Steve.
Kodanikuteadlased leidsid uut tüüpi virmalise

Kodanikuteadlased on üheskoos elukutseliste füüsikutega kirjeldanud uut tüüpi virmalist. Steve'iks nimetatud atmosfäärinähtus toob esile sotsiaalmeedia kasvava olulisuse teadusuuringutes.

ALICE eksperiment.
Põrgutis võis tekkida tilgake noort universumi

Vaid mõni miljondik pärast Suurt Pauku täitis universumi aine algosakestest – kvarkidest ja gluoonitest – koosnev ülikuum supp. Suure Tuumaosakeste Põrguti juures töötavad füüsikud teatavad nüüd, et sarnast ainet saab tekitada ka tavaliste vesinikutuumade põrgutamisega. Avastus võib hõlbustada nii universumi algusaegade uurimist kui ka füüsika alustõdede mõistmist.