Tehismõistus diagnoosib sama hästi kui arst ({{commentsTotal}})

Iseõppivad tehismõistused lähevad üha nupukamaks ja mõni neist tungib juba arstide töömaale. Ameerika teadlased on loonud iseõppiva arvutisüsteemi, mis oskab diagnoosida nahavähki sama hästi kui spetsialistidest arstid.

Andre Esteva Stanfordi ülikoolist ja ta kolleegid lasid tehisintellektil analüüsida ligi 130 000 pilti patsientide nahal näha olnud mitmesugustest tumenenud laikudest ja punetustest, andes sellele seejuures teada, millise diagnoosi oli pannud patsiendile arst. Seejärel, kirjutavad Esteva ja kaasautorid ajakirjas Nature, jõudiski masin diagnoosimisosavuses arstidele järele.

Niinimetatud neuraalvõrkudel põhinevad iseõppivad algoritmid on saanud viimasel ajal väga populaarseks uurimisvaldkonnaks. Selle valdkonna sees on omakorda üks tähtis osa tehismõistuse treenimine ära tundma fotodel kujutatud esemeid, olendeid või nähtusi.

Esteva ja kolleegid loodavad, et peagi luuakse ka mobiilirakendusi, mis aitavad tavakasutajal tuvastada eksperdi tasemel, kas tegu on tõsise nahahaigusega, mis nõuab arsti juurde minekut või millegi ohutuga. Selline rakendus nõuab siiski tehismõistuselt veel edasisi õpinguid, sest praegused tulemused on saavutatud meditsiiniasutustes hea valguse ja väga kvaliteetse fototehnikaga tehtud piltide põhjal. Usaldusväärne laiatarberakendus peaks suutma sama hästi toimida aga ka argisemates oludes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: