Kristjan Port: Kuust tõotab saada aasta moesõna ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Ovi Gherman/Creative Commons

Alanud aasta võib kujuneda tehnoloogia vallas romantiliseks, sest üle tüki aja püüab inimkond külastada taas Kuu pinda.

Kuigi võiks jätkata USA uue presidendiga seotult populaarseks saanud "alternatiivsete faktide" ehk eksitava jutuga, siis olgu tõe nimel märgitud, et hiinlased maandasid alles suhteliselt hiljuti, 2013. aasta detsembris Kuu pinnale oma mehitamata kulguri. See juhtus ilma suurema meediakärata, nagu saatis vaikus vahepealsel ajal Kuu pinnale kukkunud ning seal purunenud inimese loodud ülejäänud tehislikke seadmeid. Seetõttu jääb enamuse teadvuses Kuu külastamise kuldne ajastu aastakümnete taha.

Toona sünnitas külm sõda mitmesuguseid võidukatsumise väljundeid, millest üheks oli kosmose vallutamine. Edusamme saatis vali meediakajastus. Kõige aktiivsemad olid kuuekümnendad aastad, kui kümnendi lõpuks jõudis pärast rohkem või vähem õnnestunud mehitamata sondide Kuu pinnale pillutamist teha tolle taevakeha tolmusele pinnale esimese jalajälje ka inimene. Ameeriklased käisid Kuul kuuel korral, viimati aastal 1972.

Nädal aega tagasi lahkus siit ilmast viimasena Kuul käinud inimene Eugene Cernan. Astronaut tõdes Kuult jalga tõstes, et see jääb nüüd küll mõneks ajaks inimkonna viimaseks sammuks Kuu pinnal, aga kui taevane isa on armuline, naaseb inimene sinna võibolla kunagi veel tagasi.

Tänaseni oli see soov ajalooline muistis, mis ei erutanud enam kedagi. Vahepeal maailm muutus, muutusid organisatsioonid ja ajendid, mis võiksid huvi Kuu külastamise vastu ellu äratada. Kes oleks omal ajal uskunud, et selliseks võib saada infojanustele inimestele infomerest vastuseid otsiv ettevõte?

Google Lunar XPRIZE koheselt inimesi Kuule ei vii. Tegemist on aga väljakutsega, mis võib teema uuesti päevakorda tõsta. Firma asutas auhinna eesmärgiga edendada kosmose uurimisele suunatud arendustööd. Alanud aasta on huvitav auhinna statuudi tõttu, mis näeb ette, et Kuu pinnal peab ära käima enne selle aasta viimast kellalööki.

Auhinnafond on suhteliselt tagasihoidlikud 30 miljonit dollarit, millest esimesena Kuule jõudnud saab endale 20 miljonit. Täiendavaks tingimuseks on pärast Kuule jõudmist uurida vähemalt kolmandiku miili ulatuses taevakeha tolmust pinda ja saata Maale reisiteekonda kinnitavad pildi ja videomaterjalid.

Eksivad need, kes ei usu huviliste olemasolusse, isegi kui nende omakulu võib ületada auhinna väärtust. Kuludest saab kaudse vihje, kui 2014. aastal deponeerisid kaks ameeriklast kumbki 150 miljonit dollarit koha eest järgmise NASA Kuu reisile. Teadjate hinnangul olevat tegu soodsa hinnaga. See võib tõsi olla, sest paar aastat varem pakuti potentsiaalset Kuu reisi 750 miljoni dollari eest. NASA võimalik Apollo projekt maksab miljardeid. Google`i kitsina tunduva auhinnafondiga väljakutsele registreeris ometi 16 võistkonda.

Neist viiel on tänaseks olemas ka luba koduplaneedi pinnalt Kuu suunas teele asuda. Luba on vaja tänu 1967. aastal sõlmitud rahvusvahelisele kosmoses käimise ja taevakehadel uurimistööalasele kokkuleppele. Praktikas omab kõige vahetumat ohtu Maa atmosfäärist väljuda püüdva lennuvahendi võimalik kukkumine asustatud või võõra riigi aladele. Viimast võib tõlgendada sõjalise aktsioonina juhul, kui riski minimeerimiseks ei ole varem sõlmitud kokkuleppeid ega määratud riski realiseerudes selle eest vastutajad.

Esimest korda ajaloos asuvad Kuu reisi teoks tegema organisatsioonid, mis ei toitu riigi rahakotist ega ole riiklikult juhitud. Israeli mittetulundusorganisatsioon saadab oma raketi Kuule oktoobris. USA-s püüab sama teha eraettevõte, India tiim teeb koostööd Jaapani meeskonnaga, pakkudes hommikumaa kuukulgurile küüti oma raketis ja siis on veel üks viieteistkümne riigi koostööprojektil põhinev võistkond, mis loodab hakata pakkuma tulevikus kosmosereise inimestele ning tehiskaaslastele.

Pange end valmis, sest Kuu ja kosmos on peagi muutumas moekateks teemadeks.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?