Maavärin võis maailma kõrgeima mäe madalamaks teha ({{commentsTotal}})

Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma võib pärast tunamullust Nepali maavärinat olla senisest madalamaks jäänud. Nii paistab satelliitidelt tehtud mõõtmiste järgi, aga india teadlased kavatsevad nüüd minna tipu kõrgust koha peale üle mõõtma.

Kindel on õnneks see, et teatmeteostes kirja pandud Džomolungma kõrgust, 8848 meetrit, ei ole siiski vaja muutma hakata, sest mägi on madalamaks jäänud kõige rohkem kaks sentimeetrit.

Hiina võimud on juba varem teada andnud, et 2015. aasta Nepali maavärina toimel on nihkunud terve Džomolungma mägi kolm sentimeetrit edela poole. Seegi teave põhines satelliitmõõtmistel.

Tegelikult liiguvad mäed tänu maakoore liikumisele aeglaselt ka ilma maavärinateta, aga tavaliselt kulub Džomolungmal mõne sentimeetriseks liikumiseks terve aasta ja viimased kümme aastat on see liikunud aeglaselt hoopis kirde, mitte edela suunas.

Ülemöödunud aasta 25. aprillil Nepali tabanud maavärina magnituud oli 7,8. Nepali pealinna Katmandu alune maapind nihkus siis mitu meetrit lõuna suunas. Maavärinas hukkus ligi 9000 inimest, neist 18 olid parajasti Džomolungmal roninud alpinistid.

India valitsusametnike teatel suundub viieliikmeline ekspeditsioonirühm mäetipu kõrgust üle mõõtma talve lõpus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.