Maavärin võis maailma kõrgeima mäe madalamaks teha ({{commentsTotal}})

Maailma kõrgeim mäetipp Džomolungma võib pärast tunamullust Nepali maavärinat olla senisest madalamaks jäänud. Nii paistab satelliitidelt tehtud mõõtmiste järgi, aga india teadlased kavatsevad nüüd minna tipu kõrgust koha peale üle mõõtma.

Kindel on õnneks see, et teatmeteostes kirja pandud Džomolungma kõrgust, 8848 meetrit, ei ole siiski vaja muutma hakata, sest mägi on madalamaks jäänud kõige rohkem kaks sentimeetrit.

Hiina võimud on juba varem teada andnud, et 2015. aasta Nepali maavärina toimel on nihkunud terve Džomolungma mägi kolm sentimeetrit edela poole. Seegi teave põhines satelliitmõõtmistel.

Tegelikult liiguvad mäed tänu maakoore liikumisele aeglaselt ka ilma maavärinateta, aga tavaliselt kulub Džomolungmal mõne sentimeetriseks liikumiseks terve aasta ja viimased kümme aastat on see liikunud aeglaselt hoopis kirde, mitte edela suunas.

Ülemöödunud aasta 25. aprillil Nepali tabanud maavärina magnituud oli 7,8. Nepali pealinna Katmandu alune maapind nihkus siis mitu meetrit lõuna suunas. Maavärinas hukkus ligi 9000 inimest, neist 18 olid parajasti Džomolungmal roninud alpinistid.

India valitsusametnike teatel suundub viieliikmeline ekspeditsioonirühm mäetipu kõrgust üle mõõtma talve lõpus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.