Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ütles Eesti Päevalehele, et ise ta rektoriks kandideerida ei saa, sest rektorikandidaadid esitatakse.

"Arvan, et jah, mind esitatakse," tunnistas ta siiski vastuseks küsimusele, kas tal on infot enda esitamise kohta.

Tartu ülikooli funktsionaalse morfoloogia professor ja rektori valimise komisjoni esimees Priit Kaasik ütles, et ühegi kandidaadi nime pole veel komisjonile laekunud.

"Aga aega on kuu ja pabistama ei pea. Küll need avaldused tulevad. Arvatavasti on kandidaatidel siin oma taktika,” ütles ta.

Tõenäoliselt ootavad kõik võimalikud kandidaadid seda, kes esimesena üles seatakse, et näha konkurente.

Kalmu sõnul ei tähenda tema esitamine seda, et ta olekski automaatselt kandidaat.

"Tahan teada, mida esitajad ülikooli arengust ja strateegiast arvavad, ning kui see on risti vastupidine minu nägemusele, ei saa ma kandidaat olla. Kui see ühtib minu visiooniga, siis otsustan oma kandideerimise. Nii et ütlen kõigile esitajatele ette, et see pole automaatne jah-sõna, vaid tahan teada ka nende plaane," kinnitas Kalm.

Eesti Päevalehe andmeil võidakse rektorikandidaadiks esitada ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil. Hiljemalt 16. märtsil esitavad nõukogu ja senat hinnangu kandidaatide sobivuse kohta rektori ametikohale. Nõukogu ja senat võivad kandidaadid pingeritta seada.

Volli Kalmu viieaastane ametiaeg Tartu ülikooli rektorina saab täis 30. juunil.

Uue rektori valimiskoosolek peetakse 30. märtsil. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest.

Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra.

Toimetaja: Marek Kuul



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.