Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ütles Eesti Päevalehele, et ise ta rektoriks kandideerida ei saa, sest rektorikandidaadid esitatakse.

"Arvan, et jah, mind esitatakse," tunnistas ta siiski vastuseks küsimusele, kas tal on infot enda esitamise kohta.

Tartu ülikooli funktsionaalse morfoloogia professor ja rektori valimise komisjoni esimees Priit Kaasik ütles, et ühegi kandidaadi nime pole veel komisjonile laekunud.

"Aga aega on kuu ja pabistama ei pea. Küll need avaldused tulevad. Arvatavasti on kandidaatidel siin oma taktika,” ütles ta.

Tõenäoliselt ootavad kõik võimalikud kandidaadid seda, kes esimesena üles seatakse, et näha konkurente.

Kalmu sõnul ei tähenda tema esitamine seda, et ta olekski automaatselt kandidaat.

"Tahan teada, mida esitajad ülikooli arengust ja strateegiast arvavad, ning kui see on risti vastupidine minu nägemusele, ei saa ma kandidaat olla. Kui see ühtib minu visiooniga, siis otsustan oma kandideerimise. Nii et ütlen kõigile esitajatele ette, et see pole automaatne jah-sõna, vaid tahan teada ka nende plaane," kinnitas Kalm.

Eesti Päevalehe andmeil võidakse rektorikandidaadiks esitada ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil. Hiljemalt 16. märtsil esitavad nõukogu ja senat hinnangu kandidaatide sobivuse kohta rektori ametikohale. Nõukogu ja senat võivad kandidaadid pingeritta seada.

Volli Kalmu viieaastane ametiaeg Tartu ülikooli rektorina saab täis 30. juunil.

Uue rektori valimiskoosolek peetakse 30. märtsil. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest.

Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra.

Toimetaja: Marek Kuul



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?