Tartu ülikooli rektor Volli Kalm kandideerib uuesti ametisse ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli rektoriks kandideerib teiseks ametiajaks Volli Kalm, tema kandidatuuri seab üles ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna valitsus.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm ütles Eesti Päevalehele, et ise ta rektoriks kandideerida ei saa, sest rektorikandidaadid esitatakse.

"Arvan, et jah, mind esitatakse," tunnistas ta siiski vastuseks küsimusele, kas tal on infot enda esitamise kohta.

Tartu ülikooli funktsionaalse morfoloogia professor ja rektori valimise komisjoni esimees Priit Kaasik ütles, et ühegi kandidaadi nime pole veel komisjonile laekunud.

"Aga aega on kuu ja pabistama ei pea. Küll need avaldused tulevad. Arvatavasti on kandidaatidel siin oma taktika,” ütles ta.

Tõenäoliselt ootavad kõik võimalikud kandidaadid seda, kes esimesena üles seatakse, et näha konkurente.

Kalmu sõnul ei tähenda tema esitamine seda, et ta olekski automaatselt kandidaat.

"Tahan teada, mida esitajad ülikooli arengust ja strateegiast arvavad, ning kui see on risti vastupidine minu nägemusele, ei saa ma kandidaat olla. Kui see ühtib minu visiooniga, siis otsustan oma kandideerimise. Nii et ütlen kõigile esitajatele ette, et see pole automaatne jah-sõna, vaid tahan teada ka nende plaane," kinnitas Kalm.

Eesti Päevalehe andmeil võidakse rektorikandidaadiks esitada ka humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, praktilise filosoofia professor Margit Sutrop.

Rektorikandidaatide väitluskoosolek toimub 9. märtsil. Hiljemalt 16. märtsil esitavad nõukogu ja senat hinnangu kandidaatide sobivuse kohta rektori ametikohale. Nõukogu ja senat võivad kandidaadid pingeritta seada.

Volli Kalmu viieaastane ametiaeg Tartu ülikooli rektorina saab täis 30. juunil.

Uue rektori valimiskoosolek peetakse 30. märtsil. Valimiskoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole valimiskogu liikmetest. Valituks osutub kandidaat, kes kogub üle poole valimiskogu häältest.

Kui rektor ei osutu valituks, pikeneb ametis oleva rektori ametiaeg ühe aasta võrra.

Toimetaja: Marek Kuul



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.