Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: jenniferboyer/Creative Commons

Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

Tulemused põhinevad Fukushima Daiichi tuumajaamast 60 kilomeetri kaugusel asuvas Date linnas tehtud mõõtmistel. Erinevalt mitmetest selle lähinaabritest ei andnud Jaapani keskvalitsus selle elanikele õnnetuse järel käsku evakueeruda. Nõnda otsustas jagada linn omal käel esmalt rasedatele naistele ja alla 16-aastastele lastele kokku 9000 dosimeetrit. Mõõteseade registreerib radioaktiivsete elementide lagunemisel vallanduvat gammakiirgust, mille alusel on võimalik saada ülevaade piirkonna üldisest kiirgustasemest.

Järgmise aasta vältel said selle juba pea kõik linna 65 000 elanikku. Neist umbes 52 000 jagas teadlastega vähemalt aasta vältel iga kolme kuu tagant kogutud mõõteandmeid. Samal ajal tegi Jaapani keskvalitsus helikopteritega Fukushima prefektuuris regulaarseid seirelende. Kiirgustaseme hindamiseks maapinnal kasutati ekstrapolatsiooni. Seejuures arvestati, et elanike poolt tegelikult saadav kiirgusdoos moodustas võimalikust vaid 60 protsenti. Seda eeldusel, et inimesed on päevas õues keskmiselt kaheksa tundi.

Fukushima meditsiiniülikooli radioloogi Makoto Miyazaki ja Tokyo ülikooli füüsiku Ryugo Hayano kodanikuteadlaste kogutud andmetel põhinev analüüs näitab nüüd, et elanike saadud kiirgusdoos oli vähemalt Date piirkonnas keskvalitsuse antud hinnangust neli korda väiksem. Peamise erinevuse põhjusena näevad Miyazaki ja Hayano erisust inimeste tegelikult väljas veedetud ajas.

Sellegipoolest peavad nad aga õhust tehtavaid seirelende õnnetusjärgsel ajal üldise ülevaate saamiseks hädavajalikuks. Samas peaksid sellega järgnevatel kaasas käima maapealsed mõõtmised, et kohalikel oleks võimalik kiirgustaseme alanedes kiiremini koju naasta.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Radiological Protection.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.