Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem ({{commentsTotal}})

Autor: jenniferboyer/Creative Commons

Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

Tulemused põhinevad Fukushima Daiichi tuumajaamast 60 kilomeetri kaugusel asuvas Date linnas tehtud mõõtmistel. Erinevalt mitmetest selle lähinaabritest ei andnud Jaapani keskvalitsus selle elanikele õnnetuse järel käsku evakueeruda. Nõnda otsustas jagada linn omal käel esmalt rasedatele naistele ja alla 16-aastastele lastele kokku 9000 dosimeetrit. Mõõteseade registreerib radioaktiivsete elementide lagunemisel vallanduvat gammakiirgust, mille alusel on võimalik saada ülevaade piirkonna üldisest kiirgustasemest.

Järgmise aasta vältel said selle juba pea kõik linna 65 000 elanikku. Neist umbes 52 000 jagas teadlastega vähemalt aasta vältel iga kolme kuu tagant kogutud mõõteandmeid. Samal ajal tegi Jaapani keskvalitsus helikopteritega Fukushima prefektuuris regulaarseid seirelende. Kiirgustaseme hindamiseks maapinnal kasutati ekstrapolatsiooni. Seejuures arvestati, et elanike poolt tegelikult saadav kiirgusdoos moodustas võimalikust vaid 60 protsenti. Seda eeldusel, et inimesed on päevas õues keskmiselt kaheksa tundi.

Fukushima meditsiiniülikooli radioloogi Makoto Miyazaki ja Tokyo ülikooli füüsiku Ryugo Hayano kodanikuteadlaste kogutud andmetel põhinev analüüs näitab nüüd, et elanike saadud kiirgusdoos oli vähemalt Date piirkonnas keskvalitsuse antud hinnangust neli korda väiksem. Peamise erinevuse põhjusena näevad Miyazaki ja Hayano erisust inimeste tegelikult väljas veedetud ajas.

Sellegipoolest peavad nad aga õhust tehtavaid seirelende õnnetusjärgsel ajal üldise ülevaate saamiseks hädavajalikuks. Samas peaksid sellega järgnevatel kaasas käima maapealsed mõõtmised, et kohalikel oleks võimalik kiirgustaseme alanedes kiiremini koju naasta.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Radiological Protection.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Puuviljad võisid anda hoogu primaatide aju suurenemisele

Inimeste eellaste ja teiste primaatide ajumaht hakkas kasvama puuviljarikka toidusedeli toel, selgub kümneid primaate hõlmanud uuringust. Ajukoore suurust indiviidi ümbritseva sotsiaalse rühmaga seostav Robin Dunbar peab tööd näiteks halvasti tehtud eeltööst.

Psühholoog: sobimatu õpikeskkond tekitab koolinoortes depressiooni

Märtsi-aprilli Horisondile antud intervjuus viitab Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse teadur Grete Arro, et tänasel koolisüsteemil on oma roll selles, miks 12–19-aastased Eesti noored tarvitavad rohkem kui eales varem rahusteid ja antidepressante.

WMO: maailma kimbutavad jätkuvalt äärmuslikud ilmaolud

Möödunud aasta läks ajalukku rekordilise õhutemperatuuri, erakordselt väikese merejää ulatuse ning enneolematult kiire süsinikdioksiidi suhtelise sisalduse tõusuga, näitab Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni raport. Aastat vürtsitasid mitmed äärmuslikud ilmaolud.