Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem ({{commentsTotal}})

Autor: jenniferboyer/Creative Commons

Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

Tulemused põhinevad Fukushima Daiichi tuumajaamast 60 kilomeetri kaugusel asuvas Date linnas tehtud mõõtmistel. Erinevalt mitmetest selle lähinaabritest ei andnud Jaapani keskvalitsus selle elanikele õnnetuse järel käsku evakueeruda. Nõnda otsustas jagada linn omal käel esmalt rasedatele naistele ja alla 16-aastastele lastele kokku 9000 dosimeetrit. Mõõteseade registreerib radioaktiivsete elementide lagunemisel vallanduvat gammakiirgust, mille alusel on võimalik saada ülevaade piirkonna üldisest kiirgustasemest.

Järgmise aasta vältel said selle juba pea kõik linna 65 000 elanikku. Neist umbes 52 000 jagas teadlastega vähemalt aasta vältel iga kolme kuu tagant kogutud mõõteandmeid. Samal ajal tegi Jaapani keskvalitsus helikopteritega Fukushima prefektuuris regulaarseid seirelende. Kiirgustaseme hindamiseks maapinnal kasutati ekstrapolatsiooni. Seejuures arvestati, et elanike poolt tegelikult saadav kiirgusdoos moodustas võimalikust vaid 60 protsenti. Seda eeldusel, et inimesed on päevas õues keskmiselt kaheksa tundi.

Fukushima meditsiiniülikooli radioloogi Makoto Miyazaki ja Tokyo ülikooli füüsiku Ryugo Hayano kodanikuteadlaste kogutud andmetel põhinev analüüs näitab nüüd, et elanike saadud kiirgusdoos oli vähemalt Date piirkonnas keskvalitsuse antud hinnangust neli korda väiksem. Peamise erinevuse põhjusena näevad Miyazaki ja Hayano erisust inimeste tegelikult väljas veedetud ajas.

Sellegipoolest peavad nad aga õhust tehtavaid seirelende õnnetusjärgsel ajal üldise ülevaate saamiseks hädavajalikuks. Samas peaksid sellega järgnevatel kaasas käima maapealsed mõõtmised, et kohalikel oleks võimalik kiirgustaseme alanedes kiiremini koju naasta.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Radiological Protection.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Grafeeni abil nutiseadmega õhureostust mõõtma

Tartu ülikooli füüsikud avaldasid järjekordse töö õhukese süsinikukihi ehk grafeeni tulevaste kasutusvõimaluste kohta. Ei pruugi minna rohkem kui mõni aasta, mil meist igaühe mobiiltelefonis on sensor, mis aitab välisõhu reostatust mõõta ning puhtama õhuga liiklemisteid valida. 

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Uuring: hunnid langesid roomlaste propaganda ohvriks

Ajalooürikutes kirjeldatakse antiikaja lõpul Euroopasse tunginud hunne sageli "maad tabanud katku" või isegi millegi hullemana. Vana-Rooma riigi piirialadel elanud inimeste säilmeid uurinud teadlased leiavad aga, et lihtinimeste tasandil oli hunnide ja roomlaste kooselu märksa rahumeelsem.