Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: jenniferboyer/Creative Commons

Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

Tulemused põhinevad Fukushima Daiichi tuumajaamast 60 kilomeetri kaugusel asuvas Date linnas tehtud mõõtmistel. Erinevalt mitmetest selle lähinaabritest ei andnud Jaapani keskvalitsus selle elanikele õnnetuse järel käsku evakueeruda. Nõnda otsustas jagada linn omal käel esmalt rasedatele naistele ja alla 16-aastastele lastele kokku 9000 dosimeetrit. Mõõteseade registreerib radioaktiivsete elementide lagunemisel vallanduvat gammakiirgust, mille alusel on võimalik saada ülevaade piirkonna üldisest kiirgustasemest.

Järgmise aasta vältel said selle juba pea kõik linna 65 000 elanikku. Neist umbes 52 000 jagas teadlastega vähemalt aasta vältel iga kolme kuu tagant kogutud mõõteandmeid. Samal ajal tegi Jaapani keskvalitsus helikopteritega Fukushima prefektuuris regulaarseid seirelende. Kiirgustaseme hindamiseks maapinnal kasutati ekstrapolatsiooni. Seejuures arvestati, et elanike poolt tegelikult saadav kiirgusdoos moodustas võimalikust vaid 60 protsenti. Seda eeldusel, et inimesed on päevas õues keskmiselt kaheksa tundi.

Fukushima meditsiiniülikooli radioloogi Makoto Miyazaki ja Tokyo ülikooli füüsiku Ryugo Hayano kodanikuteadlaste kogutud andmetel põhinev analüüs näitab nüüd, et elanike saadud kiirgusdoos oli vähemalt Date piirkonnas keskvalitsuse antud hinnangust neli korda väiksem. Peamise erinevuse põhjusena näevad Miyazaki ja Hayano erisust inimeste tegelikult väljas veedetud ajas.

Sellegipoolest peavad nad aga õhust tehtavaid seirelende õnnetusjärgsel ajal üldise ülevaate saamiseks hädavajalikuks. Samas peaksid sellega järgnevatel kaasas käima maapealsed mõõtmised, et kohalikel oleks võimalik kiirgustaseme alanedes kiiremini koju naasta.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Radiological Protection.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: dokumenti näitamata alale sisse ei pääse, seal olles aga on kõik vajalik olemas. Ispras asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: