Fukushima elanikud said õnnetuse järel kiiritada arvatust vähem ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: jenniferboyer/Creative Commons

Fukushima tuumaõnnetuse järel radiatsiooni taset mõõtnud tuhandete kodanikuteadlaste kogutud andmete analüüs viitab, et traditsioonilised lennukitelt tehtud mõõtmised viisid õnnetusejärgsetel kuudel elanike saadud kiirgusdoosi ülehindamiseni.

Tulemused põhinevad Fukushima Daiichi tuumajaamast 60 kilomeetri kaugusel asuvas Date linnas tehtud mõõtmistel. Erinevalt mitmetest selle lähinaabritest ei andnud Jaapani keskvalitsus selle elanikele õnnetuse järel käsku evakueeruda. Nõnda otsustas jagada linn omal käel esmalt rasedatele naistele ja alla 16-aastastele lastele kokku 9000 dosimeetrit. Mõõteseade registreerib radioaktiivsete elementide lagunemisel vallanduvat gammakiirgust, mille alusel on võimalik saada ülevaade piirkonna üldisest kiirgustasemest.

Järgmise aasta vältel said selle juba pea kõik linna 65 000 elanikku. Neist umbes 52 000 jagas teadlastega vähemalt aasta vältel iga kolme kuu tagant kogutud mõõteandmeid. Samal ajal tegi Jaapani keskvalitsus helikopteritega Fukushima prefektuuris regulaarseid seirelende. Kiirgustaseme hindamiseks maapinnal kasutati ekstrapolatsiooni. Seejuures arvestati, et elanike poolt tegelikult saadav kiirgusdoos moodustas võimalikust vaid 60 protsenti. Seda eeldusel, et inimesed on päevas õues keskmiselt kaheksa tundi.

Fukushima meditsiiniülikooli radioloogi Makoto Miyazaki ja Tokyo ülikooli füüsiku Ryugo Hayano kodanikuteadlaste kogutud andmetel põhinev analüüs näitab nüüd, et elanike saadud kiirgusdoos oli vähemalt Date piirkonnas keskvalitsuse antud hinnangust neli korda väiksem. Peamise erinevuse põhjusena näevad Miyazaki ja Hayano erisust inimeste tegelikult väljas veedetud ajas.

Sellegipoolest peavad nad aga õhust tehtavaid seirelende õnnetusjärgsel ajal üldise ülevaate saamiseks hädavajalikuks. Samas peaksid sellega järgnevatel kaasas käima maapealsed mõõtmised, et kohalikel oleks võimalik kiirgustaseme alanedes kiiremini koju naasta.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Radiological Protection.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Vaade Emajõele.Vaade Emajõele.
Teadlased ei näe Emajõe tselluloositehase plaane loodussäästlikena

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse. Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.Lapsed katsetasid, kas luubi ja peegli abil on võimalik õhupall katki teha - oli küll. Üsna pea pärast täpset laseriga sihtimist kärgataski pall puruks.
Õigus huviringides osaleda ei ole kõigile Eesti lastele võrdselt tagatud

Tänapäeval lastele avatud laialdastes võimalustes ei pruugi huviringides osalemine tunduda keeruline – kuid milline on tegelik olukord?

Vanalinna päevade avamineVanalinna päevade avamine
Postkommunismi varjud: vene elanikkonda iseloomustab endiselt skeptitsism

Kuigi peale valimisaktiivsuse on viimase 12 aasta jooksul suurenenud ka inimeste osalemine kodanikualgatustes, on Eesti elanikkond endiselt pigem võõrandunud ja skeptiline, selgub Tartu ülikooli ühiskonnateadlaste tehtud analüüsist. Siin mängib olulist rolli ka rahvuseline lõhe, mis on muutnud just siin elavad venelased pigem vaikselt protestivateks kui aktiivseteks kodanikeks.