Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas ({{commentsTotal}})

Siamogale melilutra kunstniku nägemuses. Autor: Mauricio Anton/Clevelandi loodusloomuuseum

Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

Hiidsaarmate olemasolule viitavaid tõendeid on leitud varemgi. Toona jäi Tais teadlastele silma aga vaid paar hammast, mille alusel oli teadlastel raske ulatuslikumaid järeldusi. Nüüd leidsid nad aga nii kolju, lõualuu, hambad kui ka mitmeid skeletiluid. Uued leiud võimaldavad täpsemalt hinnata looma suurust.

Suurimad nüüdisajal Amazonase jõgikonnas elavad saarmad võivad kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 32 kilogrammi. Iidsel ajal Hiinas elanud saarmad kasvasid paarkümmend sentimeetrit pikemaks, kuid kaalusid keskmiselt 50 kilogrammi. Samas ei pruugi olla hiljuti Aafrikas päevavalgele tulnud säilmete tõttu tegu suurima saarmaste 18 miljoni aasta pikkuse ajaloo vältel maamunal elanud saarmaliigiga.

Hammaste ja kolju kuju põhjal toitus loom peaasjalikult koorikloomadest ja molluskitest. Oletusele lisavad kindlust samast settekihist päevavalgele tulnud koorikloomade fossiilid. Uut liiki hõlmava erinevate saarmaliikide omavahelisi põlvnemissuhteid kaardistava fülogeneetilise analüüsi alusel järeldas töörühm, et saarmaste seas on otsast ümarad molaarhambad evolutsiooni käigus tekkinud vähemalt kolmel erineval korral.

Saarmast kirjeldatakse ajakirjas Journal of Systematic Palaeontology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.