Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas ({{commentsTotal}})

Siamogale melilutra kunstniku nägemuses.
Siamogale melilutra kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Mauricio Anton/Clevelandi loodusloomuuseum

Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

Hiidsaarmate olemasolule viitavaid tõendeid on leitud varemgi. Toona jäi Tais teadlastele silma aga vaid paar hammast, mille alusel oli teadlastel raske ulatuslikumaid järeldusi. Nüüd leidsid nad aga nii kolju, lõualuu, hambad kui ka mitmeid skeletiluid. Uued leiud võimaldavad täpsemalt hinnata looma suurust.

Suurimad nüüdisajal Amazonase jõgikonnas elavad saarmad võivad kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 32 kilogrammi. Iidsel ajal Hiinas elanud saarmad kasvasid paarkümmend sentimeetrit pikemaks, kuid kaalusid keskmiselt 50 kilogrammi. Samas ei pruugi olla hiljuti Aafrikas päevavalgele tulnud säilmete tõttu tegu suurima saarmaste 18 miljoni aasta pikkuse ajaloo vältel maamunal elanud saarmaliigiga.

Hammaste ja kolju kuju põhjal toitus loom peaasjalikult koorikloomadest ja molluskitest. Oletusele lisavad kindlust samast settekihist päevavalgele tulnud koorikloomade fossiilid. Uut liiki hõlmava erinevate saarmaliikide omavahelisi põlvnemissuhteid kaardistava fülogeneetilise analüüsi alusel järeldas töörühm, et saarmaste seas on otsast ümarad molaarhambad evolutsiooni käigus tekkinud vähemalt kolmel erineval korral.

Saarmast kirjeldatakse ajakirjas Journal of Systematic Palaeontology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.