Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas ({{commentsTotal}})

Siamogale melilutra kunstniku nägemuses.
Siamogale melilutra kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Mauricio Anton/Clevelandi loodusloomuuseum

Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

Hiidsaarmate olemasolule viitavaid tõendeid on leitud varemgi. Toona jäi Tais teadlastele silma aga vaid paar hammast, mille alusel oli teadlastel raske ulatuslikumaid järeldusi. Nüüd leidsid nad aga nii kolju, lõualuu, hambad kui ka mitmeid skeletiluid. Uued leiud võimaldavad täpsemalt hinnata looma suurust.

Suurimad nüüdisajal Amazonase jõgikonnas elavad saarmad võivad kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 32 kilogrammi. Iidsel ajal Hiinas elanud saarmad kasvasid paarkümmend sentimeetrit pikemaks, kuid kaalusid keskmiselt 50 kilogrammi. Samas ei pruugi olla hiljuti Aafrikas päevavalgele tulnud säilmete tõttu tegu suurima saarmaste 18 miljoni aasta pikkuse ajaloo vältel maamunal elanud saarmaliigiga.

Hammaste ja kolju kuju põhjal toitus loom peaasjalikult koorikloomadest ja molluskitest. Oletusele lisavad kindlust samast settekihist päevavalgele tulnud koorikloomade fossiilid. Uut liiki hõlmava erinevate saarmaliikide omavahelisi põlvnemissuhteid kaardistava fülogeneetilise analüüsi alusel järeldas töörühm, et saarmaste seas on otsast ümarad molaarhambad evolutsiooni käigus tekkinud vähemalt kolmel erineval korral.

Saarmast kirjeldatakse ajakirjas Journal of Systematic Palaeontology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: