Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas
Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.
Hiidsaarmate olemasolule viitavaid tõendeid on leitud varemgi. Toona jäi Tais teadlastele silma aga vaid paar hammast, mille alusel oli teadlastel raske ulatuslikumaid järeldusi. Nüüd leidsid nad aga nii kolju, lõualuu, hambad kui ka mitmeid skeletiluid. Uued leiud võimaldavad täpsemalt hinnata looma suurust.
Suurimad nüüdisajal Amazonase jõgikonnas elavad saarmad võivad kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 32 kilogrammi. Iidsel ajal Hiinas elanud saarmad kasvasid paarkümmend sentimeetrit pikemaks, kuid kaalusid keskmiselt 50 kilogrammi. Samas ei pruugi olla hiljuti Aafrikas päevavalgele tulnud säilmete tõttu tegu suurima saarmaste 18 miljoni aasta pikkuse ajaloo vältel maamunal elanud saarmaliigiga.
Hammaste ja kolju kuju põhjal toitus loom peaasjalikult koorikloomadest ja molluskitest. Oletusele lisavad kindlust samast settekihist päevavalgele tulnud koorikloomade fossiilid. Uut liiki hõlmava erinevate saarmaliikide omavahelisi põlvnemissuhteid kaardistava fülogeneetilise analüüsi alusel järeldas töörühm, et saarmaste seas on otsast ümarad molaarhambad evolutsiooni käigus tekkinud vähemalt kolmel erineval korral.
Saarmast kirjeldatakse ajakirjas Journal of Systematic Palaeontology.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa