Hiinas tuli päevalgele hundisuurune saarmas ({{commentsTotal}})

Siamogale melilutra kunstniku nägemuses.
Siamogale melilutra kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Mauricio Anton/Clevelandi loodusloomuuseum

Paleontoloogid on toonud Hiinas päevavalgele kuue miljoni aasta eest mageveejärvedes elanud saarma säilmed, kelle kasv oli võrreldav nüüdisaja huntide omaga. Mägrale sarnaneva kolju ja hammaste tõttu andis töörühm hiidsaarmale nime Siamogale melilutra.

Hiidsaarmate olemasolule viitavaid tõendeid on leitud varemgi. Toona jäi Tais teadlastele silma aga vaid paar hammast, mille alusel oli teadlastel raske ulatuslikumaid järeldusi. Nüüd leidsid nad aga nii kolju, lõualuu, hambad kui ka mitmeid skeletiluid. Uued leiud võimaldavad täpsemalt hinnata looma suurust.

Suurimad nüüdisajal Amazonase jõgikonnas elavad saarmad võivad kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 32 kilogrammi. Iidsel ajal Hiinas elanud saarmad kasvasid paarkümmend sentimeetrit pikemaks, kuid kaalusid keskmiselt 50 kilogrammi. Samas ei pruugi olla hiljuti Aafrikas päevavalgele tulnud säilmete tõttu tegu suurima saarmaste 18 miljoni aasta pikkuse ajaloo vältel maamunal elanud saarmaliigiga.

Hammaste ja kolju kuju põhjal toitus loom peaasjalikult koorikloomadest ja molluskitest. Oletusele lisavad kindlust samast settekihist päevavalgele tulnud koorikloomade fossiilid. Uut liiki hõlmava erinevate saarmaliikide omavahelisi põlvnemissuhteid kaardistava fülogeneetilise analüüsi alusel järeldas töörühm, et saarmaste seas on otsast ümarad molaarhambad evolutsiooni käigus tekkinud vähemalt kolmel erineval korral.

Saarmast kirjeldatakse ajakirjas Journal of Systematic Palaeontology.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.