Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist.
Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist. Autor/allikas: Don Davis/Nature

Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

"Selle käisid tegelikult välja mõned mu kolleegid 2008. aastal. Seejärel hakkas see kirjanduses oma elu elama. Sellest ajast saadik on ordoviitsiumi puudutavaid uurimusi praktiliselt võimatu lugeda, ilma et seda silmapaistvat hüpoteesi ei näeks," märkis uurimuse juhtivautor Anders Lindskog Lundi ülikoolist ERR Novaatorile. Lindskogi hinnangul on hüpoteesi populaarsus mõistetav. Varasemate hinnangute kohaselt langes tihedama meteoriidipommituse periood bioloogilise mitmekesisuse kasvuga kokku suhteliselt hästi. Oma roll oli selle juures määramatusel.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

"Parimate varem kasutatud meetodite alusel asusid Maa suunas saadetud meteoriidid Maa suunas teele 476 ± 6 miljonit aastat tagasi. Meie saame seevastu tulemuseks 468 ± 0,3 miljonit aastat. See on päris märkimisväärne vahe," selgitas doktorant. Teisisõnu sai elurikkuse järsk kasv alguse juba aastaid enne meteoriidisadu.

Järeldus sobitub teiste viimase kümnendi vältel ordoviitsiumi kliima kohta tehtud uute tähelepanekutega. "Varasemalt arvati, et planeet oli praegusest oluliselt soojem. Meile võib küll troopilises kliimas puhkamine meeldida, kuid bioloogilise mitmekesisuse arengu seisukohalt pole see pikas perspektiivis optimaalne keskkond, vaid viib stagnatsioonini," laiendas Lindskog. Malbem kliima pakkus aga uute liikide tekkeks soodsat pinnast.

"Lisaks leidus planeedil väga palju väikesi mandreid, mida ümbritsesid madalad rannikumered. Samal ajal kasvatas nende ruumiline eraldatus erinevate niššide arvu ehk evolutsioonil oli erinevate lahenduste katsetamiseks väga palju sopikesi," lisas doktorant.

Kirsina tordi peal ei elanud Maal veel väga palju erinevat tüüpi liike. Märkimisväärne osa ökoloogilistest niššidest oli veel täitmata. "Nii on väga raske ette kujutada, et nüüdisaegsel küllastunud ökosüsteemidega planeedil võiks näha kunagi sarnast liigilise mitmekesisuse plahvatust," mõtiskles Lindskog.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.