Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist.
Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist. Autor/allikas: Don Davis/Nature

Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

"Selle käisid tegelikult välja mõned mu kolleegid 2008. aastal. Seejärel hakkas see kirjanduses oma elu elama. Sellest ajast saadik on ordoviitsiumi puudutavaid uurimusi praktiliselt võimatu lugeda, ilma et seda silmapaistvat hüpoteesi ei näeks," märkis uurimuse juhtivautor Anders Lindskog Lundi ülikoolist ERR Novaatorile. Lindskogi hinnangul on hüpoteesi populaarsus mõistetav. Varasemate hinnangute kohaselt langes tihedama meteoriidipommituse periood bioloogilise mitmekesisuse kasvuga kokku suhteliselt hästi. Oma roll oli selle juures määramatusel.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

"Parimate varem kasutatud meetodite alusel asusid Maa suunas saadetud meteoriidid Maa suunas teele 476 ± 6 miljonit aastat tagasi. Meie saame seevastu tulemuseks 468 ± 0,3 miljonit aastat. See on päris märkimisväärne vahe," selgitas doktorant. Teisisõnu sai elurikkuse järsk kasv alguse juba aastaid enne meteoriidisadu.

Järeldus sobitub teiste viimase kümnendi vältel ordoviitsiumi kliima kohta tehtud uute tähelepanekutega. "Varasemalt arvati, et planeet oli praegusest oluliselt soojem. Meile võib küll troopilises kliimas puhkamine meeldida, kuid bioloogilise mitmekesisuse arengu seisukohalt pole see pikas perspektiivis optimaalne keskkond, vaid viib stagnatsioonini," laiendas Lindskog. Malbem kliima pakkus aga uute liikide tekkeks soodsat pinnast.

"Lisaks leidus planeedil väga palju väikesi mandreid, mida ümbritsesid madalad rannikumered. Samal ajal kasvatas nende ruumiline eraldatus erinevate niššide arvu ehk evolutsioonil oli erinevate lahenduste katsetamiseks väga palju sopikesi," lisas doktorant.

Kirsina tordi peal ei elanud Maal veel väga palju erinevat tüüpi liike. Märkimisväärne osa ökoloogilistest niššidest oli veel täitmata. "Nii on väga raske ette kujutada, et nüüdisaegsel küllastunud ökosüsteemidega planeedil võiks näha kunagi sarnast liigilise mitmekesisuse plahvatust," mõtiskles Lindskog.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
Harilik lambaseenik, Albatrellus ovinus.

Galerii: testi end, kas tunned neid Eesti seeni?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi seenenäitus andis võimaluse iga-sügiseselt taas tutvuda nii Eesti kui maailma seenerikkusega. Vaata seenenäituse galeriid ja testi kui paljusid neist Põlvamaalt korjatud seentest ise ära tunneksid.

kõik eesti teaduse hindamisraportist
On lihtne välja mõelda keerulisi asju.

Geniaalsust tunneb lihtsate asjade täiustamisest

Keerulistest asjadest on lihtne unistada, lihtsaid asju aga keeruline innoveerida, tõdeb Kristjan Port saates "Portaal" ulmelise mahlapressi ehitanud ja 120 miljoni dollari suuruse kapitali kokku ajanud iduettevõtte Juicero pankroti valguses.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: