Ordoviitsiumi elurikkus kasvas plahvatuslikult ka meteoriidipommituseta ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus 10-kilomeetrise läbimõõduga Maad tabavast asteroidist. Autor: Don Davis/Nature

Umbes 471 miljoni aastat tagasi ilmus ookeanidesse lühikese aja vältel rohkem uusi loomaliike, kui peaaegu kunagi varem terve planeedi ajaloo vältel. Rootsi ja taani teadlaste värske uuring kummutab nüüd populaarse hüpoteesi, et ordoviitsiumi radiatsiooni taga oli tihe meteoriidisadu.

"Selle käisid tegelikult välja mõned mu kolleegid 2008. aastal. Seejärel hakkas see kirjanduses oma elu elama. Sellest ajast saadik on ordoviitsiumi puudutavaid uurimusi praktiliselt võimatu lugeda, ilma et seda silmapaistvat hüpoteesi ei näeks," märkis uurimuse juhtivautor Anders Lindskog Lundi ülikoolist ERR Novaatorile. Lindskogi hinnangul on hüpoteesi populaarsus mõistetav. Varasemate hinnangute kohaselt langes tihedama meteoriidipommituse periood bioloogilise mitmekesisuse kasvuga kokku suhteliselt hästi. Oma roll oli selle juures määramatusel.

Kuula ka Priit Enneti teadusuudist.

"Parimate varem kasutatud meetodite alusel asusid Maa suunas saadetud meteoriidid Maa suunas teele 476 ± 6 miljonit aastat tagasi. Meie saame seevastu tulemuseks 468 ± 0,3 miljonit aastat. See on päris märkimisväärne vahe," selgitas doktorant. Teisisõnu sai elurikkuse järsk kasv alguse juba aastaid enne meteoriidisadu.

Järeldus sobitub teiste viimase kümnendi vältel ordoviitsiumi kliima kohta tehtud uute tähelepanekutega. "Varasemalt arvati, et planeet oli praegusest oluliselt soojem. Meile võib küll troopilises kliimas puhkamine meeldida, kuid bioloogilise mitmekesisuse arengu seisukohalt pole see pikas perspektiivis optimaalne keskkond, vaid viib stagnatsioonini," laiendas Lindskog. Malbem kliima pakkus aga uute liikide tekkeks soodsat pinnast.

"Lisaks leidus planeedil väga palju väikesi mandreid, mida ümbritsesid madalad rannikumered. Samal ajal kasvatas nende ruumiline eraldatus erinevate niššide arvu ehk evolutsioonil oli erinevate lahenduste katsetamiseks väga palju sopikesi," lisas doktorant.

Kirsina tordi peal ei elanud Maal veel väga palju erinevat tüüpi liike. Märkimisväärne osa ökoloogilistest niššidest oli veel täitmata. "Nii on väga raske ette kujutada, et nüüdisaegsel küllastunud ökosüsteemidega planeedil võiks näha kunagi sarnast liigilise mitmekesisuse plahvatust," mõtiskles Lindskog.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.