Kristjan Port: kellest saab järgmine USA president? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: lauragrimsley/Creative Commons

USA presidendivalimised tõid esile huvitava probleemi. Valituks osutunud president ei meeldinud olulisele osale vabariiklastest. Vähesed uskusid, et ta võib valimised võita. Kuna Valgesse Majja pääsenu trumpas kõiki paremaks peetud kandidaate, tõstatub küsimus, kes oleks järgmine sobilik vabariiklane.

Põhjendatud kartusest tulenevalt peab see olema erakordselt hea isik, kellele antakse andeks viimase nelja aasta arvatavad üleastumised. Vabariiklased vajavad uut ja helget nägu. Demokraatide puhul paljastusid teatud põhjustel seni varjus olnud sisepinged ja ka nende ridades küsitakse, keda järgmisteks valimisteks treenima hakata.

USA president peab olema vähemalt 35-aastane ja kohalikku päritolu. Täiesti võimalik, et aastavahetuse ajal tähti vaadates sõlmis rohkem kui üks ameeriklane endaga vande saada kunagi USA presidendiks. Võibolla tegi seda ka tehnoloogia valdkonnas tuntud isikuid. Selles sektoris kipuvad tegutsema noored. Kõige tuntumatest on aga vähemalt üks järgmiste 2020. aastal toimuvate valimiste ajaks 36-aastane ja ületanud seega vajaliku vanusepiiri ühe aastaga. Seega võib teda valida juba aasta varem ametlikuks kandidaadiks, nagu on kombeks. suurematel parteidel

Toodud oletuste kõrval võib lisaks kindlana väita, et see sama isik avalikustas ühe aastavahetuse lubadusena käia selle aasta lõpuks läbi kõik USA osariigid ja kohtuda sealsete inimestega. Veel on teada, et ta palkas hiljuti oma heategevuslikku fondi juhtima president Obama endise valmiskampaania juhi. Nagu öeldud, tal on olemas 2015. aasta detsembris asutatud heategevuslik ettevõtte, mille strateegiliseks eesmärgiks pole vähemat, kui parandada inimkonna heaolu.

Teda tuntakse kui maailma noorimat miljardäri. Selle tulemuse on ta saavutanud tööga, mitte pärandusena. Heategevusfondi rahastamiseks kannab ta esialgu igal aastal esimese kolme aasta jooksul sellesse kuni miljardi dollari eest oma ettevõtte aktsiaid. Samal aastal esimese lapse sündi tähistades lubas ta loovutada elu lõpuks kogu oma ja oma naise vara heategevusse. Naine oli plaaniga nõus. Hetkel hinnatakse tema varade suuruseks umbes 45 miljardit dollarit. Endale ja lastele elamiseks jätavad nad varadest alles ühe protsendi.

Teadaolevalt tutvustas ta enda maailmavaadet sotsiaalmeedia profiilis jumala olemasolu eitava ateistina. Paistab, et vahepeal liikus ta maailma toimimist faktiliselt teada oleva najal mõtestava agnostiku poole, mis omakorda tähendab, et tal puudusid piisavalt usutavad tõendid jumala puudumise kohta. See vahepealne etapp on puhas spekulatsioon, kuid vähemalt nüüd võib kindlalt öelda, et ta on usklik. Kuu aega tagasi soovis ta kõigile sotsiaalmeedia sõpradele häid jõule, mille peale küsis keegi, kas ta polegi siis ateist.

Meie loo kangelane vastas, et ta läbis vahepeal eluperioodi, mille jooksul küsis palju ja seadis asju kahtluse alla. Selle ajajärgu on ta jätnud selja taha ja nüüdsest peab ta usku jumalasse oluliseks. See teeb ta loomulikult ühtlasi sobivaks presidendikandidaadiks, kes peab käsi Piiblil kutsuma kõigevägevama tunnistajaks, kuidas ta ausalt riiki juhib.

Väheoluline pole seegi, millist rolli omasid viimaste presidendivalimiste ajal valeuudised ja sotsiaalmeedias leviv informatsioon. Valimistel kaotajaks jäänud tunnistavadki oma saamatust küündida oma sõnumitega kõikide valijateni. Üllatavalt sattus siin jutuks olev isik nii vabariiklaste kui ka demokraatide pahameele tule alla. Seda natukene erinevatel põhjustel, aga mõlemad juhtumid olid seotud tema hallatava tehnoloogiaga. Loogika järgi, et minu vaenlase vaenlane on minu sõber, teenis ta pahameele kiuste samal ajal teise osapoole poolehoidu.

Veelgi enam, tema võimuses on soovi korral manipuleerida kummagi peamise valijaskonna partei liikmete arvamust. Kõigest hoolimata peab ligi 90 protsenti selle teenuse kasutajatest seal levivat informatsiooni peamiseks uudiste allikaks.

Selle rikka, noorusliku, eduka, suure organisatsiooni juhtimiskogemusega, poliitiliselt maailmas tuntud, kuid poliitikast vähe määrdunud, head külvava ja nüüdsest uskliku ja järgmistel valimistel 36-aastase ameeriklase nimi on loomulikult Mark Zuckerberg.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?