Lugeja küsib: miks Kuu Maale ei kuku? ({{commentsTotal}})

Kuu
Kuu Autor/allikas: Rebecca Naden/Reuters/Scanpix

Miks Kuu Maale ei kuku ja kui Kuu suudab kergitada Maa ookeane, siis miks on planeedi mõju Kuule veel oluliselt suurem? ERR Novaatorile laekunud lugejaküsimusele vastab Tartu Observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv.

Tiirlemine

Kuu liikumist ümber Maa võib mingis mõttes tõesti kukkumiseks nimetada. See nagu kukuks pidevalt Maa poole, aga päris kukkumise hoiab ära see, et Kuul on ka orbitaalne kiirus. Füüsikud ütlevad vahel tangentsiaalne ehk puutujasuunaline kiirus. Kuu puhul on see umbes 1 km/s, aga sellest piisab, et see kenasti ümber Maa tiirleks.

Täpselt sama gravitatsiooniseaduse järgi tiirleb Maa ümber Päikese (orbitaalne kiirus 30 km/s), Päike ja teised tähed ümber Linnutee galaktika keskpunkti jne. Samuti saame saata satelliidi ümber Maa tiirlema, kui anda sellele algkiirus vähemalt 7,8 km/s.

Üldjuhul on sellise liikumise orbiidid ellipsi kujulised. Maa puhul on erinevus ringjoonest üsna väike, aga Kuu orbiidil on see juba märgatav. Gravitatsioonilise liikumise puhul kehtib seaduspärasus, mille tegi Johannes Kepler kindlaks juba tubli 400 aastat tagasi. Mida lähemal on tiirleja oma tsentraalkehale, seda suurem on selle orbitaalne kiirus. Seetõttu pole ohtu, et Kuu Maale ka lähimas punktis planeedile kukuks.

Tegelikult, kuna Päikese mass on nii Maa kui ka Kuu omast palju suurem, on Päikese gravitatsiooniline mõju Kuule üle kahe korra tugevam kui Maa oma.

Pöörlemine

Ent Maal ja Kuul on veel omakorda maid jagada seoses pöörlemisega. Praegu teeb Kuu ühe täispöörde ümber oma telje umbes 27,3 ööpäevaga, Maa 24 tunniga. Tõusust ja mõõnast tingitud hõõrdumine aeglustab pidevalt maakera pöörlemist ehk pikendab meie ööpäeva, aga see on vaid umbes 12 mikrosekundit aastas. Samal põhjusel eemaldub ka Kuu Maast umbes 22 mm aastas.

Teoreetiliselt oleks umbes 50 miljardi aasta pärast Maa ööpäev sama pikk kui praegu Kuul ja Kuu nii kaugel, et tema tiir ümber Maa võtaks aega 47 päeva praeguse 27 asemel. Seda tõenäoliselt aga ei juhtu, sest juba 2 – 3 miljardi aasta pärast on paisuv Päike aurustanud Maa ookeanid ja tõusu-mõõna nähtus jääb palju nõrgemaks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Martin Kuusk.Martin Kuusk.
Haiguse lugu: elu eluaegse närvihaigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Mesilane tunneb nulli

Mõnikord öeldakse, et null ei ole number, aga tegelikult on see ikka nii number kui ka arv, ja seda teab ausalt öelda iga mesilanegi. Nii võib vähemalt väita Austraalia teadlaste uuringu põhjal, millest kõneles selle juht Scarlett Howard Kuninglikust Melbourne'i Tehnikainstituudist Lissabonis toimunud loomapsühholoogide konverentsil.

Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.Vaid 3 protsenti suurem ligipääs kõrgharidusele oleks muutnud Brexiti hääletuse tulemust.
Uuring: parem ligipääs kõrgharidusele võinuks ära hoida Brexiti

Kui kõrgharidus oleks olnud praegusest vaid kolmele protsendile enam kättesaadav, poleks möödunud suvel Brexiti hääletus läbi läinud, selgub Leicesteri ülikooli matemaatikute uuringust.

Rinnapiim mõjub lapse arengule soosivaltRinnapiim mõjub lapse arengule soosivalt
Teadus rinnapiimast: tugeva tervise garantiid asendab üha enam kunsttoit

Augusti alguses tähistatakse rahvusvahelist rinnaga toitmise nädalat. ERR Novaator otsis selle puhul andmebaasidest välja hulga erinevaid rinnapiima ja imetamisega seotud artikleid. Vahendame nende uuringute leide, mis on teadusringkondades enimtsiteeritud või pakuvad üha enam kõneainet.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.