Kristjan Port: kübeke valeinfot kaitseb koos paari faktiga libauudiste eest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Partha S. Sahana/Creative Commons

Kunagi ammu-ammu, kui kogukondade suurus oli kuni umbes 150 inimest, oli haigustel raske levida, sest 150 isiku seas pole kuhugile levida. Eriti kui keegi selle kätte ära sureb. Haigest püüti eemale hoida või halvemal juhul surid kõik need 150 inimest.

Number polegi nii tähtis. Hoolimata sellest, et sellel on meie sotsiaalsele käitumisele märgiline tähendus, kui uskuda antropoloog Robin Dunbari. Teadlase kogutud andmetest järeldub, et see on meile stabiilsete sotsiaalsete kontaktide haldamise suutlikkuse piir. Paremini tuntud Dunbari arvuna langeb see kokku nii loomade ajukoore kui karja suurusega ehk elujõulise karja suurus kujundas või vähemalt seostus kõrgema ajutegevusega.

Inimkarja suurust mõjutasid igapäevaselt vajamineva energia hulk, mida suutsid kütid-korilased oma territooriumilt hankida enne, kui sattusid konflikti konkureeriva kogukonnaga, millele järgnes rahvaarvu vähendav taplus. Teise võimalusena hakkasid suuremas karjas levima nakkushaigused. Näiteks leevendas põllumajandus oluliselt toiduprobleemi ja suurendas kogukonna arvukust, aga kasvatas paralleelselt häda nakkushaigustega.

Viimastega oleme võidelnud nii kaua, et meil on olemas hulk keha kaitsvaid bioloogilisi ning käitumuslikke mehhanisme, näiteks immuunsüsteemi ja keha pesemise näol. Tavapärasemate mikroorganismide poolt levitatavate haiguste kõrval vaevab inimlooma vaimsemat laadi nakkus.

Sellele pööras huvitava nurga alt tähelepanu Richard Dawkins raamatus ''Isekas Geen'', kirjeldades bioloogiliste geenide leviku loogika kõrval mõtete levimist ühest peast teise. Protsess saab alguse uudsest tähelepanekust või mõttest. Kui see leiab omanikus kasvupinnast ehk osutub huvitavaks, siis tahab ta seda ka teistele levitada. Nii levib see mõte siis massidesse nagu viiruslik nakkushaigus. Seejuures võib olla tegemist haigusega, sest mõtted kujundavad inimeste käitumisi, millest paljud võivad olla tervistkahjustavad. Näiteks omaaegne usk, et radioaktiivse vee joomine suurendab keha energiahulka ja peletab väsimust.

Kaasaegsemate uskumiste kõrval väärib eraldi tähelepanu valeuudiste nakkus. Tegemist võib olla vägagi tõsiste tagajärgedega haigusliku nähtusega. Mõnedel arvamustel põhjustas taoliselt esile kutsutud deliiriumi seisund Ühendkuningriigi ja USA valijates alles hiljuti hukatuslikke valikuid. Samuti võib märgata valeuudiste ja poliitiliste provokatsioonide tulemusel massilist mõistuse kadu mitmetes Euroopa riikides.

Kuna vale info levikuga on inimkond suhteliselt kaua kokku puutunud, võiks oletada, et inimestes on sarnaselt viiruste ja bakteritega toimetuleku bioloogilistele kaitsemehhanismidele olemas naha või kolju all midagi valeuudiste immuunsüsteemi laadset. See oletus võib osutuda tõeseks, kui uskuda Cambridge'i ülikooli psühholoogi Sander van der Lindeni juhitud töörühma uuringuid.

Paari tuhande ameeriklase päid kliimamuutuste teemal erinevate tõeste ja valefaktidega nakatades õnnestus teadlastel demonstreerida omapärase vaktsineerimise fenomeni esinemist. Tavameditsiinis on vaktsiini toimemehhanismiks inimese immuunsüsteemi reaktsiooni käivitamine ohutuks muudetud haigustekitaja abil, mille tõttu kujuneb temas välja konkreetse haigustekitaja suhtes immuunsus. Kui järgmine kord satub kehasse sama, kuid seekord ohtlik haigustekitaja, on kaitsesüsteem suuteline kutsumatu heaolu õõnestaja välkkiirelt kahjutuks tegema.

Uuringus võrreldi inimestes olemasolevate kliimamuutustega seotud arvamuste kujunemist, toites neid täiendavate tõeste ja valede seisukohtadega. Selgus, et kui süstida osalejate teadvusesse väikeses doosis valeinfot, muutusid nad suure vale suhtes vähem vastuvõtlikuks. See omakorda peaks pärssima soovi ise suurt valet levitada. Võimalik, et meie lapsepõlv on lapsikult ohutute valede periood, mis ongi vajalik vaktsineerimise etapp, et olla täiskasvanuna tervema mõistusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?