Kristjan Port: kübeke valeinfot kaitseb koos paari faktiga libauudiste eest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Partha S. Sahana/Creative Commons

Kunagi ammu-ammu, kui kogukondade suurus oli kuni umbes 150 inimest, oli haigustel raske levida, sest 150 isiku seas pole kuhugile levida. Eriti kui keegi selle kätte ära sureb. Haigest püüti eemale hoida või halvemal juhul surid kõik need 150 inimest.

Number polegi nii tähtis. Hoolimata sellest, et sellel on meie sotsiaalsele käitumisele märgiline tähendus, kui uskuda antropoloog Robin Dunbari. Teadlase kogutud andmetest järeldub, et see on meile stabiilsete sotsiaalsete kontaktide haldamise suutlikkuse piir. Paremini tuntud Dunbari arvuna langeb see kokku nii loomade ajukoore kui karja suurusega ehk elujõulise karja suurus kujundas või vähemalt seostus kõrgema ajutegevusega.

Inimkarja suurust mõjutasid igapäevaselt vajamineva energia hulk, mida suutsid kütid-korilased oma territooriumilt hankida enne, kui sattusid konflikti konkureeriva kogukonnaga, millele järgnes rahvaarvu vähendav taplus. Teise võimalusena hakkasid suuremas karjas levima nakkushaigused. Näiteks leevendas põllumajandus oluliselt toiduprobleemi ja suurendas kogukonna arvukust, aga kasvatas paralleelselt häda nakkushaigustega.

Viimastega oleme võidelnud nii kaua, et meil on olemas hulk keha kaitsvaid bioloogilisi ning käitumuslikke mehhanisme, näiteks immuunsüsteemi ja keha pesemise näol. Tavapärasemate mikroorganismide poolt levitatavate haiguste kõrval vaevab inimlooma vaimsemat laadi nakkus.

Sellele pööras huvitava nurga alt tähelepanu Richard Dawkins raamatus ''Isekas Geen'', kirjeldades bioloogiliste geenide leviku loogika kõrval mõtete levimist ühest peast teise. Protsess saab alguse uudsest tähelepanekust või mõttest. Kui see leiab omanikus kasvupinnast ehk osutub huvitavaks, siis tahab ta seda ka teistele levitada. Nii levib see mõte siis massidesse nagu viiruslik nakkushaigus. Seejuures võib olla tegemist haigusega, sest mõtted kujundavad inimeste käitumisi, millest paljud võivad olla tervistkahjustavad. Näiteks omaaegne usk, et radioaktiivse vee joomine suurendab keha energiahulka ja peletab väsimust.

Kaasaegsemate uskumiste kõrval väärib eraldi tähelepanu valeuudiste nakkus. Tegemist võib olla vägagi tõsiste tagajärgedega haigusliku nähtusega. Mõnedel arvamustel põhjustas taoliselt esile kutsutud deliiriumi seisund Ühendkuningriigi ja USA valijates alles hiljuti hukatuslikke valikuid. Samuti võib märgata valeuudiste ja poliitiliste provokatsioonide tulemusel massilist mõistuse kadu mitmetes Euroopa riikides.

Kuna vale info levikuga on inimkond suhteliselt kaua kokku puutunud, võiks oletada, et inimestes on sarnaselt viiruste ja bakteritega toimetuleku bioloogilistele kaitsemehhanismidele olemas naha või kolju all midagi valeuudiste immuunsüsteemi laadset. See oletus võib osutuda tõeseks, kui uskuda Cambridge'i ülikooli psühholoogi Sander van der Lindeni juhitud töörühma uuringuid.

Paari tuhande ameeriklase päid kliimamuutuste teemal erinevate tõeste ja valefaktidega nakatades õnnestus teadlastel demonstreerida omapärase vaktsineerimise fenomeni esinemist. Tavameditsiinis on vaktsiini toimemehhanismiks inimese immuunsüsteemi reaktsiooni käivitamine ohutuks muudetud haigustekitaja abil, mille tõttu kujuneb temas välja konkreetse haigustekitaja suhtes immuunsus. Kui järgmine kord satub kehasse sama, kuid seekord ohtlik haigustekitaja, on kaitsesüsteem suuteline kutsumatu heaolu õõnestaja välkkiirelt kahjutuks tegema.

Uuringus võrreldi inimestes olemasolevate kliimamuutustega seotud arvamuste kujunemist, toites neid täiendavate tõeste ja valede seisukohtadega. Selgus, et kui süstida osalejate teadvusesse väikeses doosis valeinfot, muutusid nad suure vale suhtes vähem vastuvõtlikuks. See omakorda peaks pärssima soovi ise suurt valet levitada. Võimalik, et meie lapsepõlv on lapsikult ohutute valede periood, mis ongi vajalik vaktsineerimise etapp, et olla täiskasvanuna tervema mõistusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.