Kristjan Port: kübeke valeinfot kaitseb koos paari faktiga libauudiste eest ({{commentsTotal}})

Autor: Partha S. Sahana/Creative Commons

Kunagi ammu-ammu, kui kogukondade suurus oli kuni umbes 150 inimest, oli haigustel raske levida, sest 150 isiku seas pole kuhugile levida. Eriti kui keegi selle kätte ära sureb. Haigest püüti eemale hoida või halvemal juhul surid kõik need 150 inimest.

Number polegi nii tähtis. Hoolimata sellest, et sellel on meie sotsiaalsele käitumisele märgiline tähendus, kui uskuda antropoloog Robin Dunbari. Teadlase kogutud andmetest järeldub, et see on meile stabiilsete sotsiaalsete kontaktide haldamise suutlikkuse piir. Paremini tuntud Dunbari arvuna langeb see kokku nii loomade ajukoore kui karja suurusega ehk elujõulise karja suurus kujundas või vähemalt seostus kõrgema ajutegevusega.

Inimkarja suurust mõjutasid igapäevaselt vajamineva energia hulk, mida suutsid kütid-korilased oma territooriumilt hankida enne, kui sattusid konflikti konkureeriva kogukonnaga, millele järgnes rahvaarvu vähendav taplus. Teise võimalusena hakkasid suuremas karjas levima nakkushaigused. Näiteks leevendas põllumajandus oluliselt toiduprobleemi ja suurendas kogukonna arvukust, aga kasvatas paralleelselt häda nakkushaigustega.

Viimastega oleme võidelnud nii kaua, et meil on olemas hulk keha kaitsvaid bioloogilisi ning käitumuslikke mehhanisme, näiteks immuunsüsteemi ja keha pesemise näol. Tavapärasemate mikroorganismide poolt levitatavate haiguste kõrval vaevab inimlooma vaimsemat laadi nakkus.

Sellele pööras huvitava nurga alt tähelepanu Richard Dawkins raamatus ''Isekas Geen'', kirjeldades bioloogiliste geenide leviku loogika kõrval mõtete levimist ühest peast teise. Protsess saab alguse uudsest tähelepanekust või mõttest. Kui see leiab omanikus kasvupinnast ehk osutub huvitavaks, siis tahab ta seda ka teistele levitada. Nii levib see mõte siis massidesse nagu viiruslik nakkushaigus. Seejuures võib olla tegemist haigusega, sest mõtted kujundavad inimeste käitumisi, millest paljud võivad olla tervistkahjustavad. Näiteks omaaegne usk, et radioaktiivse vee joomine suurendab keha energiahulka ja peletab väsimust.

Kaasaegsemate uskumiste kõrval väärib eraldi tähelepanu valeuudiste nakkus. Tegemist võib olla vägagi tõsiste tagajärgedega haigusliku nähtusega. Mõnedel arvamustel põhjustas taoliselt esile kutsutud deliiriumi seisund Ühendkuningriigi ja USA valijates alles hiljuti hukatuslikke valikuid. Samuti võib märgata valeuudiste ja poliitiliste provokatsioonide tulemusel massilist mõistuse kadu mitmetes Euroopa riikides.

Kuna vale info levikuga on inimkond suhteliselt kaua kokku puutunud, võiks oletada, et inimestes on sarnaselt viiruste ja bakteritega toimetuleku bioloogilistele kaitsemehhanismidele olemas naha või kolju all midagi valeuudiste immuunsüsteemi laadset. See oletus võib osutuda tõeseks, kui uskuda Cambridge'i ülikooli psühholoogi Sander van der Lindeni juhitud töörühma uuringuid.

Paari tuhande ameeriklase päid kliimamuutuste teemal erinevate tõeste ja valefaktidega nakatades õnnestus teadlastel demonstreerida omapärase vaktsineerimise fenomeni esinemist. Tavameditsiinis on vaktsiini toimemehhanismiks inimese immuunsüsteemi reaktsiooni käivitamine ohutuks muudetud haigustekitaja abil, mille tõttu kujuneb temas välja konkreetse haigustekitaja suhtes immuunsus. Kui järgmine kord satub kehasse sama, kuid seekord ohtlik haigustekitaja, on kaitsesüsteem suuteline kutsumatu heaolu õõnestaja välkkiirelt kahjutuks tegema.

Uuringus võrreldi inimestes olemasolevate kliimamuutustega seotud arvamuste kujunemist, toites neid täiendavate tõeste ja valede seisukohtadega. Selgus, et kui süstida osalejate teadvusesse väikeses doosis valeinfot, muutusid nad suure vale suhtes vähem vastuvõtlikuks. See omakorda peaks pärssima soovi ise suurt valet levitada. Võimalik, et meie lapsepõlv on lapsikult ohutute valede periood, mis ongi vajalik vaktsineerimise etapp, et olla täiskasvanuna tervema mõistusega.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hiired on inimesi saatnud vähemalt 15 000 aastat

Koduhiired hakkasid inimestega külg-külje kõrval elama juba 15 000 aasta eest, tuhandeid aastaid enne põlluharimise leiutamist ning kasside ja koerte kodustamist.

Astronoomidel on sihikul Saturni ja Jupiteri jäised maailmad

Jupiteri ja Saturni jäiste kaaslaste uurimine võimaldab vastata küsimustele, kui äärmuslikes tingimustes võib (kasvõi algeline) elu kujuneda.

Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.