Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant ({{commentsTotal}})

Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

Nick Earl Melbourne'i ülikoolist ja ta kolleegid avastasid, et näiteks Melbourne'is on temperatuuri tõus neljapäeviti ja reedeti tavaliselt umbes 0,3 °C. See on aga pikaajaline keskmine. Tuulevaiksetel päevadel võib olla soojenemine suurem. Samasugune nähtus esineb teistes suuremates Austraalia linnades – Sidneys, Brisbane'is ja Adelaide'is.

Tulemus põhineb 50 aasta ilmaandmetel. Seda toetavad varasemad teated Tokyost ja Moskvast, kus on samuti ilmnenud, et tööpäevad kipuvad olema puhkepäevadest natuke soojemad.

Earl ja kolleegid on kindlad, et põhjus peab olema seotud inimeste käitumisega, sest on raske ette kujutada, et looduses tuleks ette nädalapäevadest sõltuvaid regulaarseid muutusi. Seega peavad nad põhjuseks seda, et tööpäevadel saabub kesklinna tööle rohkesti äärelinnades elavaid inimesi.

Soojust kiirgavad keskkonda kindlasti autod ja bussid, millega inimesed tööl käivad, ent teadlased peavad võimalikuks, et oma mõju on ka sisselülitatud kontoritehnikal ja isegi inimeste enda kehasoojusel.

Earl leiab, et suuremate kuumalainete ajal võiks autosõidu suurlinnade kesklinnas keelata. See võiks päästa inimelusid, sest Austraalia kuumalained võivad olla vägagi ohtlikud.

Lähemalt räägivad teadlased oma uurimistööst veebruaris Canberras toimuval konverentsil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.