Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant ({{commentsTotal}})

Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

Nick Earl Melbourne'i ülikoolist ja ta kolleegid avastasid, et näiteks Melbourne'is on temperatuuri tõus neljapäeviti ja reedeti tavaliselt umbes 0,3 °C. See on aga pikaajaline keskmine. Tuulevaiksetel päevadel võib olla soojenemine suurem. Samasugune nähtus esineb teistes suuremates Austraalia linnades – Sidneys, Brisbane'is ja Adelaide'is.

Tulemus põhineb 50 aasta ilmaandmetel. Seda toetavad varasemad teated Tokyost ja Moskvast, kus on samuti ilmnenud, et tööpäevad kipuvad olema puhkepäevadest natuke soojemad.

Earl ja kolleegid on kindlad, et põhjus peab olema seotud inimeste käitumisega, sest on raske ette kujutada, et looduses tuleks ette nädalapäevadest sõltuvaid regulaarseid muutusi. Seega peavad nad põhjuseks seda, et tööpäevadel saabub kesklinna tööle rohkesti äärelinnades elavaid inimesi.

Soojust kiirgavad keskkonda kindlasti autod ja bussid, millega inimesed tööl käivad, ent teadlased peavad võimalikuks, et oma mõju on ka sisselülitatud kontoritehnikal ja isegi inimeste enda kehasoojusel.

Earl leiab, et suuremate kuumalainete ajal võiks autosõidu suurlinnade kesklinnas keelata. See võiks päästa inimelusid, sest Austraalia kuumalained võivad olla vägagi ohtlikud.

Lähemalt räägivad teadlased oma uurimistööst veebruaris Canberras toimuval konverentsil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.