Inimtegevus soojendab tööpäeviti linnasüdant ({{commentsTotal}})

Juba ammust aega on räägitud sellest, et inimene muudab kliimat, aga nüüd selgub, et inimtegevus võib üsna tuntavalt mõjutada ka ilma. Austraalia teadlaste uuring tuvastas, et suuremates linnades tõuseb õhutemperatuur võrreldes ümbritsevate aladega igal nädalal järk-järgult esmaspäevast reedeni, nädalavahetusel aga langeb.

Nick Earl Melbourne'i ülikoolist ja ta kolleegid avastasid, et näiteks Melbourne'is on temperatuuri tõus neljapäeviti ja reedeti tavaliselt umbes 0,3 °C. See on aga pikaajaline keskmine. Tuulevaiksetel päevadel võib olla soojenemine suurem. Samasugune nähtus esineb teistes suuremates Austraalia linnades – Sidneys, Brisbane'is ja Adelaide'is.

Tulemus põhineb 50 aasta ilmaandmetel. Seda toetavad varasemad teated Tokyost ja Moskvast, kus on samuti ilmnenud, et tööpäevad kipuvad olema puhkepäevadest natuke soojemad.

Earl ja kolleegid on kindlad, et põhjus peab olema seotud inimeste käitumisega, sest on raske ette kujutada, et looduses tuleks ette nädalapäevadest sõltuvaid regulaarseid muutusi. Seega peavad nad põhjuseks seda, et tööpäevadel saabub kesklinna tööle rohkesti äärelinnades elavaid inimesi.

Soojust kiirgavad keskkonda kindlasti autod ja bussid, millega inimesed tööl käivad, ent teadlased peavad võimalikuks, et oma mõju on ka sisselülitatud kontoritehnikal ja isegi inimeste enda kehasoojusel.

Earl leiab, et suuremate kuumalainete ajal võiks autosõidu suurlinnade kesklinnas keelata. See võiks päästa inimelusid, sest Austraalia kuumalained võivad olla vägagi ohtlikud.

Lähemalt räägivad teadlased oma uurimistööst veebruaris Canberras toimuval konverentsil.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.