"Osoon" uuris lähemalt aasta looma ({{commentsTotal}})

Kuid meie aasta loom pole mitte lihtsalt huvitav modell loodusfotograafidele vaid ka jahiloom, mis tähendab seda, et küllap teavad just jahimehed kõige paremini, kuidas metskitsel läheb.

„Metskitsel läheb täna päris hästi. Metskitse populatsioon on täielikult taastunud. Praegu on ta ületanud juba sellise piiri, kus tuleks teda hakata tugevalt ohjama,“ selgitab Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse esimees Priit Vahtramäe.

Selleks, et kõik osapooled nii maaomanikud, metsaomanikud, jahimehed ja muidu loodusearmastajad oleksid rahul, on Eesti Jahimeeste Selts kuulutanud 2017. aasta just loendusaastaks, et me tahaks iseennast harida, tahaks teisi harida, ja üritaks edasi minna teadmiste põhiselt, et saada teada, et kui palju meil siis tegelikult metsloomi metsas on.

Kuigi metskitse jahiaeg kestab 31. detsembrini, ütleb Vahtramäe, et tema jahimehena novembris–detsembris enam kitsele püssi ei tõsta, sest loomadel hakkab siis juba raskem.

Pigem on nii, et kui talvel läheb metsloomade elu raskemaks, tulevad jahimehed appi ja viivad loomadele metsa sööta. „Enamjaolt söövad nad heintaimi ja seda talvist orast, ja kindlasti puupungasid ja selliseid kuuseoksi, mida nad kätte saavad. Et kõik see, mis on selline natukene roheline ja paistan ahvatlev, et seda nad näksivad,“ kirjeldab Vahtramäe.

Selleks, et aga kitsede arvu määrata, kasutatakse juba viimased kuus aastat rajakaameraid. Eriti täpseks on saadud põtrade arvukuse määramine, kuna see käib soolakute kaudu.

Kitsi on siiski rajakaameraga keerulisem kindlaks teha, kuid teistpidi saab neid loendada just söödaplatside juures. Kaameratega on mõnes kohas näha, et söömas käib kümme kitse ning kui söödakohtade kaameraandmed kokku liita, saabki enamvähem õige metskitsede arvukuse.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.