Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud ({{commentsTotal}})

Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

NASA kosmoseteleskoobi Kepler vaatlusandmete põhjal tehtud uuringus tuvastasid ameerika teadlased, et suuremat osa Päikese-sarnaseid üksiktähti ümbritseb rohkelt planeete. Samal ajal on enamik Päikese-sarnaseid tähti moodustanud teise omasugusega kaksiksüsteemi ja neis süsteemides on planeete leitud suhteliselt harvem ja vähem.

Texase ülikooli astronoom Adam Kraus ütles Ameerika Astronoomia Seltsi konverentsil, et neist kaksiktähtedest, mis asuvad teineteisest kuni 50 Maa ja Päikese vahemaa kaugusel, on planeete ainult kolmandikul.

Kraus ja ta kolleegid uurisid planeediteket kaksiksüsteemides ka arvutimudeli peal. Mudel näitab, et teise tähe lähedalolek häirib planeeditekke kulgu ühe tähe juures sedavõrd, et tavaliselt jääb suurem osa potentsiaalseid planeete seal üleüldse tekkimata. Kaksiktähed õgivad pahatihti suure osa sellest materjalist, millest võiksid planeedid tekkida, endasse, ülejäänu aga pillutavad enamjaolt kaugele maailmaruumi.

Kraus loodab, et tema uurimisrühma tulemusi võetakse arvesse tulevastel elukõlblike planeetide otsingutel, mis võiksid siis keskenduda pigem üksik-, mitte kaksiktähtedele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.