Kaksiktähed on vähem planeedisõbralikud ({{commentsTotal}})

Rohkem ei ole alati parem. Näiteks on planeetidele parem, kui neil on ainult üks täht ja mitte kaks.

NASA kosmoseteleskoobi Kepler vaatlusandmete põhjal tehtud uuringus tuvastasid ameerika teadlased, et suuremat osa Päikese-sarnaseid üksiktähti ümbritseb rohkelt planeete. Samal ajal on enamik Päikese-sarnaseid tähti moodustanud teise omasugusega kaksiksüsteemi ja neis süsteemides on planeete leitud suhteliselt harvem ja vähem.

Texase ülikooli astronoom Adam Kraus ütles Ameerika Astronoomia Seltsi konverentsil, et neist kaksiktähtedest, mis asuvad teineteisest kuni 50 Maa ja Päikese vahemaa kaugusel, on planeete ainult kolmandikul.

Kraus ja ta kolleegid uurisid planeediteket kaksiksüsteemides ka arvutimudeli peal. Mudel näitab, et teise tähe lähedalolek häirib planeeditekke kulgu ühe tähe juures sedavõrd, et tavaliselt jääb suurem osa potentsiaalseid planeete seal üleüldse tekkimata. Kaksiktähed õgivad pahatihti suure osa sellest materjalist, millest võiksid planeedid tekkida, endasse, ülejäänu aga pillutavad enamjaolt kaugele maailmaruumi.

Kraus loodab, et tema uurimisrühma tulemusi võetakse arvesse tulevastel elukõlblike planeetide otsingutel, mis võiksid siis keskenduda pigem üksik-, mitte kaksiktähtedele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.