Tartus anti teismeliste teaduslahingu avapauk ({{commentsTotal}})

Vaata galeriid
44 pilti
Autor/allikas: Virgo Siil

Tartu ülikooli spordihoone koridoris on esmaspäeva hommikul koos närviliselt naljatlevate teismeliste rühmad. Oodatakse korvpallisaali avamist, et seal teaduslahingu eelvoorul mõõtu võtta.

Viimaks avatakse uksed ja õhinas noored pääsevad saali. Enne aga võtavad paljud sokkide väele – parkett on äsja lakitud ja välisjalanõudes siseneda ei või. Nii muutub ametlikuvõitu üritus kohe kodusemaks, paljud osalejad liuglevad parketil sokkides, nagu kodus elutoas.

Võisteldakse viies voorus, toiduteadmistest tähetarkusteni, pärast iga vooru istutakse järgmise laua taha, kus ootavad järgmised ülesanded ja abivahendid. Vahepeal tuleb ka tõukerattaga mööda saali uhada, vahemaad ja kiirust mõõta. Mõned kasutavad seda ka mõnusa lõõgastusvõimalusena ning tekitavad sellega mõttepalavikus kaasvõistlejatele meeldivat jahutavat tuult.

Tänane päev on puhtalt noorte päralt, õpetajad istugu vaikselt seina ääres või tegelegu neile eraldatud laua taga oma mõtlemisülesannetega. Päris omapäi noori siiski ei jäeta: “Ükskõik millise probleemi korral tõstke käbi!” hõikab lahingu korraldaja. Sekund hiljem parandab, et tõsta tuleks siiski käsi … või kui juhtub kaasas olema käbi, saab ikkagi ka sellega abilisi kutsuda.

Võistlus edeneb kenasti, iga kahekümne minuti järel on pisuke paus ja juba järgmine ülesanne. Teismelised tunnevad end aina vabamalt ja võtavad korraldaja üleskutset kuulda ning teevad ühispilte, endleid, selfie’sid. See on lisavõistluse jaoks, parimad pildistajad saavad samuti tunnustatud.

Pärastlõunaks on puuklotsid mõõdetud, vee karedus katsutud, tähemärgid vaadatud ja küllaga muudki teadust tehtud. Võistlejad saavad esialgu tunnustusena spork’id ehk lusika ja kahvli ühes tükis. Päris auhinnad tulevad hiljem, kui punktid koos ja võitjad selgunud. Mitmetunnine võistlus möödus lõbusalt ja tempokat, ajalendu ei pannud tähelegi.

Tartus oli nelja maakonna ühine eelvoor – Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Põlvamaa. Toimub juba kolmandat korda Eesti mastaapseim teadusvõistlus Teaduslahing, mis ühe nädala jooksul läbib kõik Eesti maakonnad ja paneb proovile ligi 600 koolinoore teadmised ja meeskonnatöö praktiliste ülesannete lahendamisel. Lahingust võtab sel aastal osa rekordiliselt 118 kooli.


Võistluse formaadist: teaduslahing on 7.–9. klassi õpilastele suunatud võistlus, kus teadust ja igapäevaelu ühendavaid ülesandeid saab lahendada vaid probleemile otsesõnu käsi külge pannes. Valdkonnad, milles end testitakse, on näiteks toiduainete tehnoloogia, inseneriteadus, keskkonnateadused jne. Nii võiks näiteks veega seotud ülesande puhul võistlejad analüüsida vee kvaliteeti ja uurida puhta joogivee saamise võimalusi.

Eelvoorudes seatakse iga päev kolmes Eesti maakonnas üles võistluspaik, kus kuni 15 võistkonda saavad end proovile panna. Täpne lahingute ajakava on leitav https://teaduslahing.com/ Iga maakonna parim tiim jõuab lõppvõistlusele, mis toimub 5. mail Tartus. Tartu maakonna eelvoorus on osa võtmas sellel aastal 41 võistkonda. 



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.