Tartus anti teismeliste teaduslahingu avapauk ({{commentsTotal}})

Tartu ülikooli spordihoone koridoris on esmaspäeva hommikul koos närviliselt naljatlevate teismeliste rühmad. Oodatakse korvpallisaali avamist, et seal teaduslahingu eelvoorul mõõtu võtta.

Viimaks avatakse uksed ja õhinas noored pääsevad saali. Enne aga võtavad paljud sokkide väele – parkett on äsja lakitud ja välisjalanõudes siseneda ei või. Nii muutub ametlikuvõitu üritus kohe kodusemaks, paljud osalejad liuglevad parketil sokkides, nagu kodus elutoas.

Võisteldakse viies voorus, toiduteadmistest tähetarkusteni, pärast iga vooru istutakse järgmise laua taha, kus ootavad järgmised ülesanded ja abivahendid. Vahepeal tuleb ka tõukerattaga mööda saali uhada, vahemaad ja kiirust mõõta. Mõned kasutavad seda ka mõnusa lõõgastusvõimalusena ning tekitavad sellega mõttepalavikus kaasvõistlejatele meeldivat jahutavat tuult.

Tänane päev on puhtalt noorte päralt, õpetajad istugu vaikselt seina ääres või tegelegu neile eraldatud laua taga oma mõtlemisülesannetega. Päris omapäi noori siiski ei jäeta: “Ükskõik millise probleemi korral tõstke käbi!” hõikab lahingu korraldaja. Sekund hiljem parandab, et tõsta tuleks siiski käsi … või kui juhtub kaasas olema käbi, saab ikkagi ka sellega abilisi kutsuda.

Võistlus edeneb kenasti, iga kahekümne minuti järel on pisuke paus ja juba järgmine ülesanne. Teismelised tunnevad end aina vabamalt ja võtavad korraldaja üleskutset kuulda ning teevad ühispilte, endleid, selfie’sid. See on lisavõistluse jaoks, parimad pildistajad saavad samuti tunnustatud.

Pärastlõunaks on puuklotsid mõõdetud, vee karedus katsutud, tähemärgid vaadatud ja küllaga muudki teadust tehtud. Võistlejad saavad esialgu tunnustusena spork’id ehk lusika ja kahvli ühes tükis. Päris auhinnad tulevad hiljem, kui punktid koos ja võitjad selgunud. Mitmetunnine võistlus möödus lõbusalt ja tempokat, ajalendu ei pannud tähelegi.

Tartus oli nelja maakonna ühine eelvoor – Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Põlvamaa. Toimub juba kolmandat korda Eesti mastaapseim teadusvõistlus Teaduslahing, mis ühe nädala jooksul läbib kõik Eesti maakonnad ja paneb proovile ligi 600 koolinoore teadmised ja meeskonnatöö praktiliste ülesannete lahendamisel. Lahingust võtab sel aastal osa rekordiliselt 118 kooli.


Võistluse formaadist: teaduslahing on 7.–9. klassi õpilastele suunatud võistlus, kus teadust ja igapäevaelu ühendavaid ülesandeid saab lahendada vaid probleemile otsesõnu käsi külge pannes. Valdkonnad, milles end testitakse, on näiteks toiduainete tehnoloogia, inseneriteadus, keskkonnateadused jne. Nii võiks näiteks veega seotud ülesande puhul võistlejad analüüsida vee kvaliteeti ja uurida puhta joogivee saamise võimalusi.

Eelvoorudes seatakse iga päev kolmes Eesti maakonnas üles võistluspaik, kus kuni 15 võistkonda saavad end proovile panna. Täpne lahingute ajakava on leitav https://teaduslahing.com/ Iga maakonna parim tiim jõuab lõppvõistlusele, mis toimub 5. mail Tartus. Tartu maakonna eelvoorus on osa võtmas sellel aastal 41 võistkonda. 



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: