Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond? ({{commentsTotal}})

Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.

Miks? Tavapäraselt on lapsed käinud kodulähedases koolis. Linnaruumi kasvav kihistumine on aga toonud kaasa olukorra, kus sama linna koolid võivad olla väga erineva tasemega. Nii tasemeerinevus kui ka perede kasvav soov ise oma lapsele kool valida, on löönud mõranema usu ühtluskooli.

Nii soovivad näiteks Tallinnas üle poole kooli minevatest lastest pääseda mujale kui elukohajärgsesse kooli. Soovitud kooli pääsemise nimel ollakse valmis läbima tasulisi eelkoole ja palkama eraõpetajaid. Kasvab nii eelkoolitööstus kui ka kooli pääsemise võistluslikkus. Nii ongi täna Tallinnas soovitud koolikoha saamise šansid kordi suuremad lastel, kelle vanemad on kõrgema haridusega ning majanduslikult edukad.

On tekkinud olukord, kus mõned koolid valivad lapsi või peresid, mitte vastupidi. Tulemuseks on võitja võtab kõik-tüüpi lahendus, kus võitjaks on käputäis koole, kus õpivad ette õpetatud ja motiveeritud lapsed ning õpetavad parimad õpetajad. Selline eelistuste kuhjumine tuleb nii ülejäänud koolide kui ka laste arvelt. Suurenev lõhe koolide vahel aga kogu riigi haridustulemuste arvelt.

Mida siis teha? Kuidas jagada koolikohti olukorras, kus elukohapõhisus ei rahulda, kuid valik toob kaasa ebavõrdsuse? Euroopa riikide võrdlev analüüs on näidanud, et perede võimalus kooli valida ei pruugi kaasa tuua ebavõrdsusprobleemide süvenemist. Seda juhul, kui koolivalikupoliitikaid käsitletakse konfiguratsiooniliselt. See tähendab, et peredele valiku andmine toimib vaid teatud mustrites. Nii on lisaks valikule olulisim element selles mustris koolide valikuõiguse piiramine läbi kesksete vastuvõtupõhimõtete. See hoiab silma peal hariduse sotsiaalsel tähendusel. Teine oluline element on eriilmeliste koolide soosimine, sest vaid nii saab olla valik sisukas.

Seega on võimalik koolikohtade jagamine korraldada selliselt, et peredele jääb alles võimalus koolide vahel valida ning samal ajal on valikuga kaasnev ebavõrdsusoht kontrolli all. Nagu nägime, ei ole küsimus siin mitte selles, kas koolivalikut soosida või mitte, vaid kuidas valikupoliitikat ellu viia ja valitseda.

Kui tahame, et kõikidel lastel, sõltumata kodusest taustast, oleks võrdne juurdepääs heale algharidusele, ei saa koolikohtade jagamisel toetuda mudelile, mis sõltub perede ambitsioonikusest ja edukusest. See karistab lapsi, kel sellist pere ei ole. Selliselt on pärsitud ka meie üldine haridussooritus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.