Ühe minuti loeng: kas lapse kooli peaks valima perekond? ({{commentsTotal}})

Kas lapse kooli peaks valima perekond või tuleks määrata koolikoht keskselt? Uuringud on näidanud, et see, kuidas algkoolikohti jagatakse, mõjutab oluliselt laste haridustulemusi – laiemalt vaadates on see lausa haridusliku õigluse võtmeline küsimus, leiab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika lektor Triin Lauri.

Miks? Tavapäraselt on lapsed käinud kodulähedases koolis. Linnaruumi kasvav kihistumine on aga toonud kaasa olukorra, kus sama linna koolid võivad olla väga erineva tasemega. Nii tasemeerinevus kui ka perede kasvav soov ise oma lapsele kool valida, on löönud mõranema usu ühtluskooli.

Nii soovivad näiteks Tallinnas üle poole kooli minevatest lastest pääseda mujale kui elukohajärgsesse kooli. Soovitud kooli pääsemise nimel ollakse valmis läbima tasulisi eelkoole ja palkama eraõpetajaid. Kasvab nii eelkoolitööstus kui ka kooli pääsemise võistluslikkus. Nii ongi täna Tallinnas soovitud koolikoha saamise šansid kordi suuremad lastel, kelle vanemad on kõrgema haridusega ning majanduslikult edukad.

On tekkinud olukord, kus mõned koolid valivad lapsi või peresid, mitte vastupidi. Tulemuseks on võitja võtab kõik-tüüpi lahendus, kus võitjaks on käputäis koole, kus õpivad ette õpetatud ja motiveeritud lapsed ning õpetavad parimad õpetajad. Selline eelistuste kuhjumine tuleb nii ülejäänud koolide kui ka laste arvelt. Suurenev lõhe koolide vahel aga kogu riigi haridustulemuste arvelt.

Mida siis teha? Kuidas jagada koolikohti olukorras, kus elukohapõhisus ei rahulda, kuid valik toob kaasa ebavõrdsuse? Euroopa riikide võrdlev analüüs on näidanud, et perede võimalus kooli valida ei pruugi kaasa tuua ebavõrdsusprobleemide süvenemist. Seda juhul, kui koolivalikupoliitikaid käsitletakse konfiguratsiooniliselt. See tähendab, et peredele valiku andmine toimib vaid teatud mustrites. Nii on lisaks valikule olulisim element selles mustris koolide valikuõiguse piiramine läbi kesksete vastuvõtupõhimõtete. See hoiab silma peal hariduse sotsiaalsel tähendusel. Teine oluline element on eriilmeliste koolide soosimine, sest vaid nii saab olla valik sisukas.

Seega on võimalik koolikohtade jagamine korraldada selliselt, et peredele jääb alles võimalus koolide vahel valida ning samal ajal on valikuga kaasnev ebavõrdsusoht kontrolli all. Nagu nägime, ei ole küsimus siin mitte selles, kas koolivalikut soosida või mitte, vaid kuidas valikupoliitikat ellu viia ja valitseda.

Kui tahame, et kõikidel lastel, sõltumata kodusest taustast, oleks võrdne juurdepääs heale algharidusele, ei saa koolikohtade jagamisel toetuda mudelile, mis sõltub perede ambitsioonikusest ja edukusest. See karistab lapsi, kel sellist pere ei ole. Selliselt on pärsitud ka meie üldine haridussooritus.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.