Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad ({{commentsTotal}})

Autor: Leo Hidalgo/Creative Commons

Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

Kuna muutused lisavad energiat juba olemasolevasse ärevusseisundisse ja üldiselt kipuvad olema viimase aja ennustused häiriva sisuga, siis teades näiteks, kas selle kandja hääletas Donald Trumpi poolt või mitte, annab see potentsiaalselt võimaluse saata kogu sõnumi sisu ebausaldusväärsena Kuu peale.

Olgu seega sissejuhatuseks öeldud, et USA-s tegutseb miljardärist filantroobi Michael Milkeni poolt rajatud ja juhitud ning oma taotlustes argisest poliitikast sõltumatu mõttekoda Milken Institute. Suures pildis on nad poliitikasse kaasatud siiski läbi pürgimuste näha, milliseks võib elu maailmas kujuneda.

Rahvusvahelise haardega institutsiooni töö on koondatud kaheksasse keskusesse, kus uuritakse, kuidas olemasolevaid ja arenevaid võimalusi rahanduses, äris, tervishoius, strateegilises filantroopias ja poliitikas ühildada progressi teenistusse. Keskseimaks avalikkusele pööratud projektiks on neljandat aastat korraldatav "Globaalne konverents", kuhu on õnnestunud kutsuda mitmeid tõsiselt mõtlevaid inimesi, kelle arvamuse ärakuulamine oleks maailmapilti rikastav.

Üheks möödunud konverentsil oma nägemust (video) tutvustanud isikuks oli Google'i maailmaülest kontrolli omava Alphabeti nõukogu esimees Eric Schmidt, kes rõhutas sissejuhatuses, kuivõrd palju energiat peavad kulutama firma nutikamad pead püüdlustele aru saada, milline paistab maailm viie aasta pärast. Analoogseid töörühmi on maailmas tuhandeid, aga Google'i oma võib ilmselt pidada nende edu ja suurust arvestades erakordseks.

Schmidt mainib visioonis kuut teemat. Kuna ajahorisont on viis aastat, on suur osa neist täna nähtavad ja mõned isegi tüütuseni meedia kõlakojas kajamas. Seda huvitavam on tabada, miks puudutab teadjaks peetav ekspert kõikide teiste täna spekuleeritavate seast just neid. Osaliselt on vastus lihtne. Nagu ta ise sissejuhatuseks tunnistab, parim viis tuleviku ennustamiseks on seda ise leiutada. Google'il on olemas projektid, mida tahaksid nad näha edukatena. Kas see meeldib meile või mitte, aga vähemalt oleme sunnitud nendega arvestama.

Esimesena mainib ta nohikute võitu lehmade üle. Sisuliselt on tegemist eesmärgiga muundada toidus vajaliku valgu päritolu lihast taimseks. Hetkel täidavad seda ülesannet muru näksivad veised, kelle liha söömisega hoiab inimene kokku aega ja vaeva. Paraku on see rahas ja eetilistes kriteeriumites ning keskkonna heaolus mõõdetuna kallis. Schmidti arvates on saabumas sünteetilise toidu ajastu, kui oskame kasutada looduse komponente oma toitumisvajaduste katmiseks tõhusamalt. Arvatavalt saab üleminek olema emotsionaalselt põnev, aga loodetavasti maitsev periood.

Teisena mainib ta ehitustööstust, mis moodustab viis protsenti USA ettevõtlusest ja kulutab keskmiselt uue maja sünnile pooleteist aastat. Kõik teavad, kui kalliks seetõttu majad muutuvad. Schmidt peab võimalikuks, et lähiajal muudab 3D-printimise tehnoloogia uute majade ehituse paremaks ja odavamaks. Tõenäoliselt algab protsess suuremahuliste avalike hoonete ehitamisega. Nende struktuur on kõigile teada, küsimus on tegevuste tõhususe, ehitamise paindlikkuse ja materjalide taaskastutuse rolli suurendamises.

Kolmanda arenguna peab ta reaalseks küllaltki kiirelt virtuaalreaalsuse üleminekut mängumaailma rakendustest töisesse kasutusse suurendades peamiselt töötajate nägemisväljas oleva info hulka. Osaliselt seostub see tervishoiuga, kui arst hakkab kujunduslikus mõttes paremini patsiendi sisse nägema. Tervishoius muutub olulisemaks inimesega peaaegu intiimselt koosviibiva nutitelefoni roll. Telefoni puudutakse nädalas umbes 1500 korda, see sisaldab palju personaalseid andmeid ning on suuteline väsimatult omanikku meditsiiniõena jälgima ja ühendama vajadusel teda arstiga.

Samas võtmes jaksab infoseade tegeleda inimese õpetamisega, õppides samal ajal, kuidas teda paremini mõjutada. Schmidti arvates muutub õppimine individuaalseks ja samas massiliseks IT-nähtuseks.

See toob meid alguse juurde tagasi. Mida tulevikus inimestele õpetada? Kas liberaalset või konservatiivset maailmavaadet?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Tartu teadlastel õnnestus mõjutada valetamise tuvastamist

„Peaaegu kõiki ja kõigest on võimalik püüda petta, lihtsalt küsimus on selles, kui edukas see on,“ ütleb Talis Bachmann, Tartu ülikooli kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor. Tema juhitavas laboris tehtud uuringust selgub, et aju kunstlikult mõjutades on võimalik maha suruda seni usaldusväärseimaks peetav marker valetamisest.

Kliima vormib meie nina

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.