Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Leo Hidalgo/Creative Commons

Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

Kuna muutused lisavad energiat juba olemasolevasse ärevusseisundisse ja üldiselt kipuvad olema viimase aja ennustused häiriva sisuga, siis teades näiteks, kas selle kandja hääletas Donald Trumpi poolt või mitte, annab see potentsiaalselt võimaluse saata kogu sõnumi sisu ebausaldusväärsena Kuu peale.

Olgu seega sissejuhatuseks öeldud, et USA-s tegutseb miljardärist filantroobi Michael Milkeni poolt rajatud ja juhitud ning oma taotlustes argisest poliitikast sõltumatu mõttekoda Milken Institute. Suures pildis on nad poliitikasse kaasatud siiski läbi pürgimuste näha, milliseks võib elu maailmas kujuneda.

Rahvusvahelise haardega institutsiooni töö on koondatud kaheksasse keskusesse, kus uuritakse, kuidas olemasolevaid ja arenevaid võimalusi rahanduses, äris, tervishoius, strateegilises filantroopias ja poliitikas ühildada progressi teenistusse. Keskseimaks avalikkusele pööratud projektiks on neljandat aastat korraldatav "Globaalne konverents", kuhu on õnnestunud kutsuda mitmeid tõsiselt mõtlevaid inimesi, kelle arvamuse ärakuulamine oleks maailmapilti rikastav.

Üheks möödunud konverentsil oma nägemust (video) tutvustanud isikuks oli Google'i maailmaülest kontrolli omava Alphabeti nõukogu esimees Eric Schmidt, kes rõhutas sissejuhatuses, kuivõrd palju energiat peavad kulutama firma nutikamad pead püüdlustele aru saada, milline paistab maailm viie aasta pärast. Analoogseid töörühmi on maailmas tuhandeid, aga Google'i oma võib ilmselt pidada nende edu ja suurust arvestades erakordseks.

Schmidt mainib visioonis kuut teemat. Kuna ajahorisont on viis aastat, on suur osa neist täna nähtavad ja mõned isegi tüütuseni meedia kõlakojas kajamas. Seda huvitavam on tabada, miks puudutab teadjaks peetav ekspert kõikide teiste täna spekuleeritavate seast just neid. Osaliselt on vastus lihtne. Nagu ta ise sissejuhatuseks tunnistab, parim viis tuleviku ennustamiseks on seda ise leiutada. Google'il on olemas projektid, mida tahaksid nad näha edukatena. Kas see meeldib meile või mitte, aga vähemalt oleme sunnitud nendega arvestama.

Esimesena mainib ta nohikute võitu lehmade üle. Sisuliselt on tegemist eesmärgiga muundada toidus vajaliku valgu päritolu lihast taimseks. Hetkel täidavad seda ülesannet muru näksivad veised, kelle liha söömisega hoiab inimene kokku aega ja vaeva. Paraku on see rahas ja eetilistes kriteeriumites ning keskkonna heaolus mõõdetuna kallis. Schmidti arvates on saabumas sünteetilise toidu ajastu, kui oskame kasutada looduse komponente oma toitumisvajaduste katmiseks tõhusamalt. Arvatavalt saab üleminek olema emotsionaalselt põnev, aga loodetavasti maitsev periood.

Teisena mainib ta ehitustööstust, mis moodustab viis protsenti USA ettevõtlusest ja kulutab keskmiselt uue maja sünnile pooleteist aastat. Kõik teavad, kui kalliks seetõttu majad muutuvad. Schmidt peab võimalikuks, et lähiajal muudab 3D-printimise tehnoloogia uute majade ehituse paremaks ja odavamaks. Tõenäoliselt algab protsess suuremahuliste avalike hoonete ehitamisega. Nende struktuur on kõigile teada, küsimus on tegevuste tõhususe, ehitamise paindlikkuse ja materjalide taaskastutuse rolli suurendamises.

Kolmanda arenguna peab ta reaalseks küllaltki kiirelt virtuaalreaalsuse üleminekut mängumaailma rakendustest töisesse kasutusse suurendades peamiselt töötajate nägemisväljas oleva info hulka. Osaliselt seostub see tervishoiuga, kui arst hakkab kujunduslikus mõttes paremini patsiendi sisse nägema. Tervishoius muutub olulisemaks inimesega peaaegu intiimselt koosviibiva nutitelefoni roll. Telefoni puudutakse nädalas umbes 1500 korda, see sisaldab palju personaalseid andmeid ning on suuteline väsimatult omanikku meditsiiniõena jälgima ja ühendama vajadusel teda arstiga.

Samas võtmes jaksab infoseade tegeleda inimese õpetamisega, õppides samal ajal, kuidas teda paremini mõjutada. Schmidti arvates muutub õppimine individuaalseks ja samas massiliseks IT-nähtuseks.

See toob meid alguse juurde tagasi. Mida tulevikus inimestele õpetada? Kas liberaalset või konservatiivset maailmavaadet?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?