Kristjan Port: lähitulevik tõotab tuua sünteetilise liha ja prinditud majad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Leo Hidalgo/Creative Commons

Pingetest tuvil ajastu tõttu muutub oluliseks määratleda arvamusavaldaja kuuluvus, olgu maailmavaate, poliitika, seksuaalse orientatsiooni vmt osas. Seda eriti sõnumite puhul, mis kirjeldavad muutusi.

Kuna muutused lisavad energiat juba olemasolevasse ärevusseisundisse ja üldiselt kipuvad olema viimase aja ennustused häiriva sisuga, siis teades näiteks, kas selle kandja hääletas Donald Trumpi poolt või mitte, annab see potentsiaalselt võimaluse saata kogu sõnumi sisu ebausaldusväärsena Kuu peale.

Olgu seega sissejuhatuseks öeldud, et USA-s tegutseb miljardärist filantroobi Michael Milkeni poolt rajatud ja juhitud ning oma taotlustes argisest poliitikast sõltumatu mõttekoda Milken Institute. Suures pildis on nad poliitikasse kaasatud siiski läbi pürgimuste näha, milliseks võib elu maailmas kujuneda.

Rahvusvahelise haardega institutsiooni töö on koondatud kaheksasse keskusesse, kus uuritakse, kuidas olemasolevaid ja arenevaid võimalusi rahanduses, äris, tervishoius, strateegilises filantroopias ja poliitikas ühildada progressi teenistusse. Keskseimaks avalikkusele pööratud projektiks on neljandat aastat korraldatav "Globaalne konverents", kuhu on õnnestunud kutsuda mitmeid tõsiselt mõtlevaid inimesi, kelle arvamuse ärakuulamine oleks maailmapilti rikastav.

Üheks möödunud konverentsil oma nägemust (video) tutvustanud isikuks oli Google'i maailmaülest kontrolli omava Alphabeti nõukogu esimees Eric Schmidt, kes rõhutas sissejuhatuses, kuivõrd palju energiat peavad kulutama firma nutikamad pead püüdlustele aru saada, milline paistab maailm viie aasta pärast. Analoogseid töörühmi on maailmas tuhandeid, aga Google'i oma võib ilmselt pidada nende edu ja suurust arvestades erakordseks.

Schmidt mainib visioonis kuut teemat. Kuna ajahorisont on viis aastat, on suur osa neist täna nähtavad ja mõned isegi tüütuseni meedia kõlakojas kajamas. Seda huvitavam on tabada, miks puudutab teadjaks peetav ekspert kõikide teiste täna spekuleeritavate seast just neid. Osaliselt on vastus lihtne. Nagu ta ise sissejuhatuseks tunnistab, parim viis tuleviku ennustamiseks on seda ise leiutada. Google'il on olemas projektid, mida tahaksid nad näha edukatena. Kas see meeldib meile või mitte, aga vähemalt oleme sunnitud nendega arvestama.

Esimesena mainib ta nohikute võitu lehmade üle. Sisuliselt on tegemist eesmärgiga muundada toidus vajaliku valgu päritolu lihast taimseks. Hetkel täidavad seda ülesannet muru näksivad veised, kelle liha söömisega hoiab inimene kokku aega ja vaeva. Paraku on see rahas ja eetilistes kriteeriumites ning keskkonna heaolus mõõdetuna kallis. Schmidti arvates on saabumas sünteetilise toidu ajastu, kui oskame kasutada looduse komponente oma toitumisvajaduste katmiseks tõhusamalt. Arvatavalt saab üleminek olema emotsionaalselt põnev, aga loodetavasti maitsev periood.

Teisena mainib ta ehitustööstust, mis moodustab viis protsenti USA ettevõtlusest ja kulutab keskmiselt uue maja sünnile pooleteist aastat. Kõik teavad, kui kalliks seetõttu majad muutuvad. Schmidt peab võimalikuks, et lähiajal muudab 3D-printimise tehnoloogia uute majade ehituse paremaks ja odavamaks. Tõenäoliselt algab protsess suuremahuliste avalike hoonete ehitamisega. Nende struktuur on kõigile teada, küsimus on tegevuste tõhususe, ehitamise paindlikkuse ja materjalide taaskastutuse rolli suurendamises.

Kolmanda arenguna peab ta reaalseks küllaltki kiirelt virtuaalreaalsuse üleminekut mängumaailma rakendustest töisesse kasutusse suurendades peamiselt töötajate nägemisväljas oleva info hulka. Osaliselt seostub see tervishoiuga, kui arst hakkab kujunduslikus mõttes paremini patsiendi sisse nägema. Tervishoius muutub olulisemaks inimesega peaaegu intiimselt koosviibiva nutitelefoni roll. Telefoni puudutakse nädalas umbes 1500 korda, see sisaldab palju personaalseid andmeid ning on suuteline väsimatult omanikku meditsiiniõena jälgima ja ühendama vajadusel teda arstiga.

Samas võtmes jaksab infoseade tegeleda inimese õpetamisega, õppides samal ajal, kuidas teda paremini mõjutada. Schmidti arvates muutub õppimine individuaalseks ja samas massiliseks IT-nähtuseks.

See toob meid alguse juurde tagasi. Mida tulevikus inimestele õpetada? Kas liberaalset või konservatiivset maailmavaadet?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.