"Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu ({{commentsTotal}})

Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

Vaatame prügi Tartu näitel. Tänapäeval enam Tartu linnapildis jäätmekaste ei leia. Küll aga olid need olemas keskajal ning jäätmekastidesse maandus nii prügi kui loomulike vajaduste rahuldamise tulemusel tekkinud jäägid. Käimlakasti jõudsid nii raskemad esemed, näiteks tellised, kui ka kergem olmeprügi, näiteks toidujäätmed ja katkised nõud.

Prügileidudest saavad teadlased täna järeldada, mida tolleaegsed inimesed sõid ja seljas kandsid ning milline oli nende eluviis. Jäätmekastid olid keskaegses Tartus ajastule vastav jäätmeprobleemi lahendus – tänapäevase jäätmemajanduse algus.

Keskajast pärit prügi on tänapäeval nii väärtuslik, et on viidud lausa muuseumi. Tartu Linnamuuseumis avatud ajutisel näitusel „Ajaloo prügikastist ajalukku” saab tutvuda kõnekamate Tartu prügi hulgast leitud esemete ja nende lugudega. Peeker või plokkflööt, mis keskajal kaotas purunedes oma väärtuse ja leidis tee jäätmekasti, on tänapäeval väärtuslik informatsiooniallikas.

Prügipilt tänapäeva jäätmekastis

Juba päris mitu aastat on eestlased kohustuslikus korras oma olmejäätmeid sorteerinud. Ikka biojäätmed biojäätmete kasti, paber ja kartong paberi ja kartongi kasti, pakendid pakendikasti, ohtlikud ja suured jäätmed jäätmejaama ja olmejäätmete kasti peaks ideaalis jääma aina vähem jäätmeid.

Mõne aasta eest tehti uuring, kus võrreldi kõikide Euroopa Liidu pealinnade prügi sorteerimist. Arvesse võeti nii liigiti kogumist kui ringlusesse võtmist. Tallinn torkas uuringus silma positiivselt: kõigist EL-i pealinnadest oli Tallinna teisel kohal ehk ligemale 50 protsenti Tallinna jäätmetest kogutakse liigiti.

Kuhu läheb siis taaskasutamiseks kõlbmatu olmeprügi?

Suurem osa sellest liigub Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaama, mis suudab ühes aastas kasulikuks energiaks muundada ligi 250 000 tonni olmejäätmeid.

Iru jäätmepõletusploki rajamisega 2013. aastast on Eesti prügimajanduses sisuliselt alanud uus ajastu, kuna massiline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse on lõppenud. Päevas toob Iru põletusjaama prügi 70 – 80 autot. See on materjal, mida ei saa taaskasutada, see põletatakse ära.

Seitse protsenti meie olmejäätmetest ladestatakse veel prügimägedele. Üks nendest kõrgub ka Jõelähtmel, kusjuures Iru jäätmepõletusjaamast tulev koldetuhk leiab just siin viirsavina segatuna oma viimse paiga – prügimäe kattematerjalina. Kah taaskasutus. Mida rohkem prügi tekib, seda nutikamaks muutume sellest lahti saamise osas ja võrreldes keskajaga oleme prügimajanduses tõesti kõvasti edasi arenenud. See kõik on aga siiski meie meeletu tarbimise tagajärgedega võitlemine.

Kõige olulisem oleks meil siiski mõelda, kuidas prügi juba alguses võimalikult vähe tekitada, et me ühel hetkel selle sisse ära ei upuks.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Arvuti.Arvuti.
Töö, mis reedab inimese

Kusagil kultuuriruumis liigutab sõnumituuleke tarkusetera, et kui tahad näha inimese tegelikku iseloomu anna talle alkoholi. Alaealistele ja karsklastele peaks sobima versioon, milles peab inimese une pealt üles ajama. Ka siis pidavat avanema võimalus näha ärkvel oldud ajal tähelepaneliku valve all enda teada hoitud ehtsamat palet.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).Kahte tüüpi mitteväikerakk-kopsuvähk metaboliseerib glükoosi erinevalt. Glükoositransporter GLUT1 (pildil roheline) on kopsu lamerakk-kartsinoomi rakkudes (paremal) palju enam levinud kui kopsu adenokartsinoomi rakkudes (vasakul).
Suhe suhkru ja vähi vahel võib olla arvatust magusam

Texase ülikooli teadlased Dallases leidsid, et teatud tüüpi vähk on suhkrust sõltuvam kui teised. See võib tähendada uut suunda tulevastes ravivõimalustes, kus toitumisalaste muutustega võiks ehk olla võimalik vähi progresseerumist aeglustada.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.