"Osooni" reportaaž: olmeprügi jutustab lugu ({{commentsTotal}})

Kui palju mõtlevad inimesed prügi ära visates, kuhu need lõpuks jõuavad ja mis neist edasi saab? "Osoon" uuris lähemalt prügi lugu ehk kuidas me praegu ja kuidas varem on prügiga majandatud ning kas me oleme oma esivanematega võrreldes targemad prügikäitlejad.

Vaatame prügi Tartu näitel. Tänapäeval enam Tartu linnapildis jäätmekaste ei leia. Küll aga olid need olemas keskajal ning jäätmekastidesse maandus nii prügi kui loomulike vajaduste rahuldamise tulemusel tekkinud jäägid. Käimlakasti jõudsid nii raskemad esemed, näiteks tellised, kui ka kergem olmeprügi, näiteks toidujäätmed ja katkised nõud.

Prügileidudest saavad teadlased täna järeldada, mida tolleaegsed inimesed sõid ja seljas kandsid ning milline oli nende eluviis. Jäätmekastid olid keskaegses Tartus ajastule vastav jäätmeprobleemi lahendus – tänapäevase jäätmemajanduse algus.

Keskajast pärit prügi on tänapäeval nii väärtuslik, et on viidud lausa muuseumi. Tartu Linnamuuseumis avatud ajutisel näitusel „Ajaloo prügikastist ajalukku” saab tutvuda kõnekamate Tartu prügi hulgast leitud esemete ja nende lugudega. Peeker või plokkflööt, mis keskajal kaotas purunedes oma väärtuse ja leidis tee jäätmekasti, on tänapäeval väärtuslik informatsiooniallikas.

Prügipilt tänapäeva jäätmekastis

Juba päris mitu aastat on eestlased kohustuslikus korras oma olmejäätmeid sorteerinud. Ikka biojäätmed biojäätmete kasti, paber ja kartong paberi ja kartongi kasti, pakendid pakendikasti, ohtlikud ja suured jäätmed jäätmejaama ja olmejäätmete kasti peaks ideaalis jääma aina vähem jäätmeid.

Mõne aasta eest tehti uuring, kus võrreldi kõikide Euroopa Liidu pealinnade prügi sorteerimist. Arvesse võeti nii liigiti kogumist kui ringlusesse võtmist. Tallinn torkas uuringus silma positiivselt: kõigist EL-i pealinnadest oli Tallinna teisel kohal ehk ligemale 50 protsenti Tallinna jäätmetest kogutakse liigiti.

Kuhu läheb siis taaskasutamiseks kõlbmatu olmeprügi?

Suurem osa sellest liigub Eesti Energia Iru jäätmepõletusjaama, mis suudab ühes aastas kasulikuks energiaks muundada ligi 250 000 tonni olmejäätmeid.

Iru jäätmepõletusploki rajamisega 2013. aastast on Eesti prügimajanduses sisuliselt alanud uus ajastu, kuna massiline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse on lõppenud. Päevas toob Iru põletusjaama prügi 70 – 80 autot. See on materjal, mida ei saa taaskasutada, see põletatakse ära.

Seitse protsenti meie olmejäätmetest ladestatakse veel prügimägedele. Üks nendest kõrgub ka Jõelähtmel, kusjuures Iru jäätmepõletusjaamast tulev koldetuhk leiab just siin viirsavina segatuna oma viimse paiga – prügimäe kattematerjalina. Kah taaskasutus. Mida rohkem prügi tekib, seda nutikamaks muutume sellest lahti saamise osas ja võrreldes keskajaga oleme prügimajanduses tõesti kõvasti edasi arenenud. See kõik on aga siiski meie meeletu tarbimise tagajärgedega võitlemine.

Kõige olulisem oleks meil siiski mõelda, kuidas prügi juba alguses võimalikult vähe tekitada, et me ühel hetkel selle sisse ära ei upuks.

Vaata ka teisi „Osooni“ lugusid ETVst esmaspäeval kell 20.00.

Toimetaja: Marju Himma



Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?