Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda ({{commentsTotal}})

Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

Doktoritöö uuris Eesti ning erinevate "võõraste" ja "vaenlaste" rühmade, sh vene valgete liikumise esindajate, kohalike venelaste ja eesti kommunistide-nõukogude mõjuagentide vastastikuseid seoseid. Väitekirja peamise järelduse kohaselt pole võimalik rääkida Eesti karikatuuris propagandast selle täielikus mõttes ehk metoodilisest, teadlikust ja sihipärasest "vaenlase" kuju loomisest. Pigem esitlesid kunstnikud ümberringi toimuvat: üritusi ning "üles" ja "alla" kõikuvat meeleolu.

"Toonane Eesti nägi ja tunnetas Nõukogude Liidust tulenevat ohtu, mis sai 1940. aastal ka tegelikkuseks. On põhjust arvata, et kohalikud omavalitsused ja enamik inimesi Eestis jagasid arvamust, mille kohaselt oli meie idanaaber (ja on siiani) potentsiaalne agressor," tõdes Nael. Töös analüüsitud materjal näitab, et venelasi puudutavad teemad olid olulisel kohal toonases Eesti ajakirjanduses tervikuna ja eriti poliitilises karikatuuris.

Sõdadevahelist Eesti ajakirjandust iseloomustas töö kohaselt kuvandite mitmekesisus, vaenulike meeleolude kinnistumine ning tugeva, ettearvamatu ja ohtliku naabri vaenuliku kuju üksikasjalik kujutamine.

Erinevalt diktaatorlike režiimide, näiteks Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa propagandast, kus oli poliitiline karikatuur täielikult võimude kontrolli all, said eesti kunstnikud toimetada oma tegemisi kuni 1930ndate alguseni enamjaolt eriliste piiranguteta. "Kui totalitaarsed riigid kasutasid huumori hävitavat potentsiaali täisvõimsusel oma eesmärkide saavutamiseks, siis Eesti oli karikaturismiga seoses palju demokraatlikum," leidis Nael

Doktoritöö "Иллюстрированный «враг»: образ русского «врага» в печатных изданиях межвоенной Эстонии" ("Illustreeritud vaenlane: vene vaenlase kujund Eesti sõdadevahelises meedias") ja selle avalik kaitsmine toimub 20. jaanuaril algusega kell 12 TLÜ auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendaja on TLÜ vanemteadur Aurika Meimre, oponendid Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Norra Arktika ülikooli professor Andrei Rogatschevski. Väitekirja saab lugeda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.Uurimust eest vedanud Rutgersi ülikooli planeediteaduste dotsent Sonia Tikoo.
Kuu magnetväli oli arvatust püsivam

Ameerika teadlased väidavad, et Kuu kunagine magnetväli püsis vähemalt miljard aastat kauem, kui seni arvatud.

Soovitused, kuidas vältida koolides valimiskampaaniat
Uuendatud: 09.08

Sel sügisel saavad esimest korda osaleda valimistel noored alates 16. eluaastast. See tähendab ühtlasi, et koolid on üha suurema poliitikute surve all – paljud otsivad võimalust oma töö tutvustamise egiidi all teha koolis valimiskampaaniat.

Teadlaste ennustus: sajandi lõpus nõuab ilmastik 150 000 inimelu aastas

Ekstreemsed ilmaolud võivad aastaks 2100 nõuda igal aastal kuni 150 000 inimelu, kui kliimasoojenemise vastu midagi ette ei võeta, ennustavad teadlased.

Käsnas elab miljardeid baktereid.Käsnas elab miljardeid baktereid.
Pesukäsnad kubisevad bakteritest, steriliseerimisest pole kasu

Köögis kraani kõrval lebav pesukäsn on bakteripesa. Nüüd tuleb välja, et svammis ei ela mitte ainult sadu tuhandeid kordi rohkem baktereid kui WC-poti kaanel, vaid ka katsetest seda steriliseerida pole erilist kasu. See kasvatab ainult potentsiaalselt haigusi tekitavate bakterite osakaalu.

Haigekassa raport: tööriist, mis sattus valedesse kätesse

Nädal pärast seda, kui Haigekassa ravikvaliteeti hindav raport avalikuks sai, on mitmed haiglad endiselt täpsustavate andmete ootel, sest raport on järelduste tegemiseks puudulik. Kõige suurema kriitika alla langevad raporti tegemiseks kogutud andmed - vaid raviarvetele toetuv statistika on reaalsusest kaugel ja teeb ülekohut. Et taolist raportit üldse koostatakse, on haiglate hinnangul tänuväärne, samuti oodatakse igasügisest kokkusaamist haigekassaga, kuis raportis olev üksipulgi läbi arutatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.