Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda ({{commentsTotal}})

Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

Doktoritöö uuris Eesti ning erinevate "võõraste" ja "vaenlaste" rühmade, sh vene valgete liikumise esindajate, kohalike venelaste ja eesti kommunistide-nõukogude mõjuagentide vastastikuseid seoseid. Väitekirja peamise järelduse kohaselt pole võimalik rääkida Eesti karikatuuris propagandast selle täielikus mõttes ehk metoodilisest, teadlikust ja sihipärasest "vaenlase" kuju loomisest. Pigem esitlesid kunstnikud ümberringi toimuvat: üritusi ning "üles" ja "alla" kõikuvat meeleolu.

"Toonane Eesti nägi ja tunnetas Nõukogude Liidust tulenevat ohtu, mis sai 1940. aastal ka tegelikkuseks. On põhjust arvata, et kohalikud omavalitsused ja enamik inimesi Eestis jagasid arvamust, mille kohaselt oli meie idanaaber (ja on siiani) potentsiaalne agressor," tõdes Nael. Töös analüüsitud materjal näitab, et venelasi puudutavad teemad olid olulisel kohal toonases Eesti ajakirjanduses tervikuna ja eriti poliitilises karikatuuris.

Sõdadevahelist Eesti ajakirjandust iseloomustas töö kohaselt kuvandite mitmekesisus, vaenulike meeleolude kinnistumine ning tugeva, ettearvamatu ja ohtliku naabri vaenuliku kuju üksikasjalik kujutamine.

Erinevalt diktaatorlike režiimide, näiteks Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa propagandast, kus oli poliitiline karikatuur täielikult võimude kontrolli all, said eesti kunstnikud toimetada oma tegemisi kuni 1930ndate alguseni enamjaolt eriliste piiranguteta. "Kui totalitaarsed riigid kasutasid huumori hävitavat potentsiaali täisvõimsusel oma eesmärkide saavutamiseks, siis Eesti oli karikaturismiga seoses palju demokraatlikum," leidis Nael

Doktoritöö "Иллюстрированный «враг»: образ русского «врага» в печатных изданиях межвоенной Эстонии" ("Illustreeritud vaenlane: vene vaenlase kujund Eesti sõdadevahelises meedias") ja selle avalik kaitsmine toimub 20. jaanuaril algusega kell 12 TLÜ auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendaja on TLÜ vanemteadur Aurika Meimre, oponendid Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Norra Arktika ülikooli professor Andrei Rogatschevski. Väitekirja saab lugeda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Debatt vähi tekkepõhjuste üle tõotab taas hoogu koguda

Ligi kaks kolmandikku vähini viia võivatest mutatsioonidest tekivad DNA kopeerimise käigus tehtavate vigade tõttu, vihjab värske uuring.

Muutused Eestis ja maailmas on jätnud jälje inimeste väärtustesse

Eesti elanike väärtused on viimase 12 aasta jooksul jäänud üldjoontes samaks, kuid just viimastel aastatel on märgata mitut olulist muutust, mis seotud riigi julgeoleku ja rahuga maailmas.

Reisijad jätavad Läänemere laevadele maha tohutu hulga jäätmeid

Läänemerel seilavad reisilaevad on tohutud ujuvad linnad, oma autoparkla, kaubanduskeskuste, restoranide ja hotelliga. Tallinki laev Baltic Queen mahutab 2800 reisijat, kes kõik siin pidutsevad, söövad, joovad ja veedavad oma öö. “Osoon” uurib aga kuhu liiguvad laeval tekitatud jäätmed.