Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda ({{commentsTotal}})

Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

Doktoritöö uuris Eesti ning erinevate "võõraste" ja "vaenlaste" rühmade, sh vene valgete liikumise esindajate, kohalike venelaste ja eesti kommunistide-nõukogude mõjuagentide vastastikuseid seoseid. Väitekirja peamise järelduse kohaselt pole võimalik rääkida Eesti karikatuuris propagandast selle täielikus mõttes ehk metoodilisest, teadlikust ja sihipärasest "vaenlase" kuju loomisest. Pigem esitlesid kunstnikud ümberringi toimuvat: üritusi ning "üles" ja "alla" kõikuvat meeleolu.

"Toonane Eesti nägi ja tunnetas Nõukogude Liidust tulenevat ohtu, mis sai 1940. aastal ka tegelikkuseks. On põhjust arvata, et kohalikud omavalitsused ja enamik inimesi Eestis jagasid arvamust, mille kohaselt oli meie idanaaber (ja on siiani) potentsiaalne agressor," tõdes Nael. Töös analüüsitud materjal näitab, et venelasi puudutavad teemad olid olulisel kohal toonases Eesti ajakirjanduses tervikuna ja eriti poliitilises karikatuuris.

Sõdadevahelist Eesti ajakirjandust iseloomustas töö kohaselt kuvandite mitmekesisus, vaenulike meeleolude kinnistumine ning tugeva, ettearvamatu ja ohtliku naabri vaenuliku kuju üksikasjalik kujutamine.

Erinevalt diktaatorlike režiimide, näiteks Nõukogude Liidu ja natsi-Saksamaa propagandast, kus oli poliitiline karikatuur täielikult võimude kontrolli all, said eesti kunstnikud toimetada oma tegemisi kuni 1930ndate alguseni enamjaolt eriliste piiranguteta. "Kui totalitaarsed riigid kasutasid huumori hävitavat potentsiaali täisvõimsusel oma eesmärkide saavutamiseks, siis Eesti oli karikaturismiga seoses palju demokraatlikum," leidis Nael

Doktoritöö "Иллюстрированный «враг»: образ русского «врага» в печатных изданиях межвоенной Эстонии" ("Illustreeritud vaenlane: vene vaenlase kujund Eesti sõdadevahelises meedias") ja selle avalik kaitsmine toimub 20. jaanuaril algusega kell 12 TLÜ auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5). Töö juhendaja on TLÜ vanemteadur Aurika Meimre, oponendid Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov ja Norra Arktika ülikooli professor Andrei Rogatschevski. Väitekirja saab lugeda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Perekonda Cyrtodactylus kuuluv geko.

Myanmaris tuli päevavalgele trobikond gekoliike

Mõnikord juhtub, et uusi loomaliike avastatakse korraga terve trobikond. Nii on see nüüd juhtunud Myanmaris, sooja kliimaga Kagu-Aasia maal, mida tuntakse ka Birma nime all, kus teadlased on avastanud ühest üsna väikesest piirkonnast tervet 19 senitundmata gekoliiki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: