Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja ({{commentsTotal}})

Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

Eksoplaneete on tänaseks päevaks avastatud juba üle 3500, aga kaugeltki mitte kõik nad ei ole kõva kivise pinnaga nagu meie Maa ja kaugeltki mitte kõik nad ei tiirle oma tähest just parajasti sel kaugusel, et sel kõval kivisel pinnal võiks leiduda ka vedelas olekus vett, ühte elu väidetavalt vältimatut eeldust.

Nüüd on ameerika teadlased eesotsas Guillermo Torresega Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest võtnud vaevaks koostada kosmoseteleskoobi Kepler seniste vaatlusandmete põhjal kõigi elukõlblikus tsoonis tiirutavate eksoplaneetide kataloogi. Elukõlbliku piirkonna määratlesid nad seejuures kahe eri definitsiooni järgi: konservatiivse ja optimistliku.

Kõige tõenäolisemad eluvõimalusega planeedid on need, mis tiirlevad konservatiivses elutsoonis ja on läbimõõdult väiksemad kui kaks maakera. Niisuguseid planeete said Torres ja kolleegid kokku 20.

Teisalt, optimistlikult määratletud elutsoonis tiirlevaid ja mistahes läbimõõduga ehk ka kahest maakerast suuremaid planeete tuli kokku 104. Suuremate planeetide puhul on lootust, et elu võib leiduda mõnel nende kõva pinnaga kaaslasel.

Arvestades seda, et Kepler on praeguseks hetkeks kindla peale avastanud 2331 eksoplaneeti, võib 20 või isegi 104 potentsiaalselt elukõlblikku planeeti tunduda suhteliselt väike arv, aga arvestades, kui palju on galaktikas tähti ja universumis galaktikaid, haarab tähistaevasse puuritud pilk põhimõtteliselt üüratul hulgal elukõlblikke taevakehi.

Torres ja kaasautorid kirjutavad oma kataloogimistööst ajakirjas The Astrophysical Journal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.Igal kevadel ja sügisel lisatakse katsealale umbes 25 ämbritäit (250 kg) suhkrut.
Taimede dieedil hoidmiseks kulub igal aastal 500 kilogrammi suhkrut

Tartu ülikooli botaanika osakonnas on kaks päeva aastas – üks mais ja teine septembris – suhkrupäevad. Juba 15 aastat järjest suunduvad teadurid ja tudengid nendel päevadel Põlvamaale Ahja jõe äärsele niidule, kaasas umbes 250 kilogrammi suhkrut. 

Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.Valge-toonekure pesas kasvab lennuvõimeliseks enamasti kaks või kolm poega.
Valge-toonekure õvede sõbralikkus seab pesakonna kärpimise vanemate õlule

Miks linnud oma poegi tapavad, selgitas hiljuti ERR Novaatoris ja Zooloogid 2.0 ajaveebis Tartu ülikooli zooloog, Arizona ülikoolis järeldoktorantuuris resideeruv Tuul Sepp. See pani tema Eesti kolleegi, Marko Mägi, küsima, kuidas see asi toonekurgedel käib. 

Vaktsineerimine.Vaktsineerimine.
Õiguskantslerile teeb muret Eesti laste vaktsineerituse tase

Vaktsineeritusega hõlmatus väheneb Eestis aasta-aastalt, mistõttu võiks riigikogu õiguskantsleri hinnangul kaaluda meetmeid, kuidas saavutada kõrgemat vaktsineerimisega hõlmatuse taset.

Mesilane.Mesilane.
Tööstuse rahastatud suuruuring seob mesilaste huku tuntud putukamürkidega

Maailmas laialdaselt taimekahjurite tõrjumiseks kasutatavad putukamürgid kasvatavad mesilaste suremust ja vähendavad nende paljunemisedukust, kinnitavad kaks suuruuringut. Ühendite keelustamist pidurdab alternatiivide nappus, mõju mitmetahulisus ja keemiaettevõtete lobitöö.