Elukõlblikud eksoplaneedid said kataloogi kirja ({{commentsTotal}})

Puurides pilgu tähistaevasse me pea kohal võib kergesti tekkida küsimus: huvitav, kui paljude tähtede juures võib olla planeete, millel on elu.

Eksoplaneete on tänaseks päevaks avastatud juba üle 3500, aga kaugeltki mitte kõik nad ei ole kõva kivise pinnaga nagu meie Maa ja kaugeltki mitte kõik nad ei tiirle oma tähest just parajasti sel kaugusel, et sel kõval kivisel pinnal võiks leiduda ka vedelas olekus vett, ühte elu väidetavalt vältimatut eeldust.

Nüüd on ameerika teadlased eesotsas Guillermo Torresega Harvard-Smithsoni astrofüüsikakeskusest võtnud vaevaks koostada kosmoseteleskoobi Kepler seniste vaatlusandmete põhjal kõigi elukõlblikus tsoonis tiirutavate eksoplaneetide kataloogi. Elukõlbliku piirkonna määratlesid nad seejuures kahe eri definitsiooni järgi: konservatiivse ja optimistliku.

Kõige tõenäolisemad eluvõimalusega planeedid on need, mis tiirlevad konservatiivses elutsoonis ja on läbimõõdult väiksemad kui kaks maakera. Niisuguseid planeete said Torres ja kolleegid kokku 20.

Teisalt, optimistlikult määratletud elutsoonis tiirlevaid ja mistahes läbimõõduga ehk ka kahest maakerast suuremaid planeete tuli kokku 104. Suuremate planeetide puhul on lootust, et elu võib leiduda mõnel nende kõva pinnaga kaaslasel.

Arvestades seda, et Kepler on praeguseks hetkeks kindla peale avastanud 2331 eksoplaneeti, võib 20 või isegi 104 potentsiaalselt elukõlblikku planeeti tunduda suhteliselt väike arv, aga arvestades, kui palju on galaktikas tähti ja universumis galaktikaid, haarab tähistaevasse puuritud pilk põhimõtteliselt üüratul hulgal elukõlblikke taevakehi.

Torres ja kaasautorid kirjutavad oma kataloogimistööst ajakirjas The Astrophysical Journal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos.
Tähelepanuväärt leid: Eesti perekonnad e-hääletavad tihtipeale koos

Paljud eestlased e-hääletavad kahekesi, kas koos elukaaslase või täisealise lapsega. Sellisele järeldusele jõudsid Tartu ülikooli Johan Skytte instituudi poliitikauurijad, kui otsisid vastus küsimusele, kas internetis hääletamine muudab valimised vähem sotsiaalseks.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.