Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele ({{commentsTotal}})

Teadus- ja kultuuripreemiate üleandmine mullu 24. veebruaril Teaduste Akadeemia saalis.
Teadus- ja kultuuripreemiate üleandmine mullu 24. veebruaril Teaduste Akadeemia saalis. Autor/allikas: Hanna Odras/Valitsuse komminikatsioonibüroo

Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

Preemiad antakse välja silmapaistvatele teadlastele või uurimisrühmadele. Ettepaneku preemia määramiseks teevad ülikoolid ning teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, samuti Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.

Antakse välja kaks elutööpreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Tänavu on esitatud:
Mihkel Kaljurand, Rein Küttner, Anne Luik, Tõnis Pehk, Enno Reinsalu, Peeter Saari, Enn Tõugu, Raivo Uibo, Gennadi Vainikko, Airi Värnik.

Aastapreemiad määratakse kaheksas teadusvaldkonnas ning ettepanekud on järgmised.

Täppisteadused

Kristjan Kannike Higgsi bosoni omaduste uurimise eest Standardmudelis ja uues füüsikas.
Ülle Kotta, kes uurib algebralisi meetodeid matemaatilises juhtimisteoorias.
Jaan Lellep, kes on tegelenud astmeliste plaatide ning koorikute analüüsi ja optimeerimisega.
Elmo Tempel kosmilises võrgustikus galaktiliste filamentide uurimise eest.

Keemia ja molekulaarbioloogia

Angela Ivask, kes uurib nano- ja biointeraktsioone molekulaar- ja rakutasandil.
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag ja Richard Villems, kes uurivad inimkonna geneetilise varieeruvuse olemust ja kujunemist.
Tanel Tenson ja Vasili Hauryiliuk antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide uurimise eest.

Tehnikateadused

Dan Bogdanov, Peeter Laud ja Jan Villemson, kelle uurimistöötulemusena jõuavad turvalised ühisarvutused teooriast praktikasse.
Marlon Gerardo Dumas Menjivar, kelle uurimisvaldkond on muu hulgas äriprotsesside andmekaeve teooria.
Jarek Kurnitski hoonete summaarse energiakasutuse dünaamilise simulatsiooni ja selle rakenduste eest.
Vahur Oja, kes uurib keemiatehnilisi arendusi põlevkivi säästvaks väärindamiseks.
Jaan Raik (kollektiivi juht), Gert Jervan, Artur Jutman ja Maksim Jenihhin, kes uurivad usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimismeetodeid ja arhitektuure.

Arstiteadus

Mati Pääsuke ja Helena Gapeyeva, kes teevad skeleti-lihassüsteemi gerontoloogilisi uuringuid: sarkopeenia diagnostikat, kehalise aktiivsuse ja osteoartoosiga seotud aspekte.
Ana Rebane mikroRNAde uurimise eest kroonilistes immuunsüsteemi haigustes.
Joel Starkopf ja Annika Reintam Blaser, kes uurivad kõhuõõnesisese rõhu tõusu ja seedetrakti puudulikkust intensiivravi haigetel.
Tambet Teesalu, kes töötab välja kullerpeptiidide sihtmärgistatud vähiraviks.
Margus Viigimaa arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi tehnoloogilise innovatsiooni uurimise eest.

Geo- ja bioteadused

Urmas Lips, kes uurib erinevat mastaapi protsesside ahelat Läänemere kihistunud lahtede üldseisundi ja olekumustrite kujunemisel.
Henn Ojaveer bioinvasioonide uurimise eest mereökosüsteemides.
Jaak Truu mikroorganismide molekulaarökoloogia rakendamise uurimise eest keskkonnatehnoloogias ja globaalsetele muutustele kohanemisel.
Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska ja Triin Reitalu, kes on välja töötanud uudse perspektiivi õietolmu analüüsis, et uuenduslikult uurida mineviku kliima, inimese ja taimkatte seoseid.
Olev Vinn, kes uurib fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogiat ja biomineralisatsiooni.

Põllumajandusteadused

Aveliina Helm, kes uurib poollooduslike rohumaade ökoloogiat, majandamist ja taastamist põllumajandusmaastikes.
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster, kes uurivad häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsust boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel.
Anti Vasemägi molekulaarse ökoloogia alaste uuringute eest veeorganismide jätkusuutliku kalanduse kontekstis.

Sotsiaalteadused

Jaan Masso, kes uurib, kuidas mõjutab tööjõud ettevõtete innovaatilisust, konkurentsivõimet ja tootlikkust.
René Mõttus isiksuse omaduste ja nende reaaleluliste tagajärjede uurimise eest.
Lauri Mälksoo, kes uurib Venemaa käsitusi rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest.
Ringa Raudla, kes uurib, kuidas on majanduskriis mõjutanud Eesti ja teiste Euroopa riikide rahanduse arenguid ja väljakutseid kriiside ajal ja järel.
Tiia Vissak, kes uurib ettevõtete rahvusvahelistumise protsesse, selle tüpoloogiat ja mõjutegureid.

Humanitaarteadused

Andres Kurg, kelle teadustöö on hilisnõukogude kunstikultuuri uurimisest.
Rein Raud kultuuriteoreetiliste uurimuste eest.
Ahti-Veikko Pietarinen, kes teeb uurimusretki märkide maal analüüsides loogikat, vaimu ja tähendust.
Anti Selart, kes uurib Liivimaad 12.-16. sajandil ja tema kohta keskaja Euroopas.
Heiki Valk, kes uurib Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogiat, ühiskonda ja kultuuri ning kelle monograafia „Siksälä kalme“ väärib esiletõstmist.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.