Teadlased, kes esitati tänavu Eesti Vabariigi teaduspreemiatele ({{commentsTotal}})

Teadus- ja kultuuripreemiate üleandmine mullu 24. veebruaril Teaduste Akadeemia saalis.
Teadus- ja kultuuripreemiate üleandmine mullu 24. veebruaril Teaduste Akadeemia saalis. Autor/allikas: Hanna Odras/Valitsuse komminikatsioonibüroo

Vabariigi aastapäeval antakse üle Eesti Vabariigi teaduspreemiad. ERR Novaator toob ära nende teadlaste nimed, kes on esitatud teaduspreemiate määramiseks. Eesti Teaduste Akadeemia abiga saab järgneva kuu jooksul ülevaate ka preemiatele esitatud teadlaste teadustöö sisust.

Preemiad antakse välja silmapaistvatele teadlastele või uurimisrühmadele. Ettepaneku preemia määramiseks teevad ülikoolid ning teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, samuti Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.

Antakse välja kaks elutööpreemiat pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. Tänavu on esitatud:
Mihkel Kaljurand, Rein Küttner, Anne Luik, Tõnis Pehk, Enno Reinsalu, Peeter Saari, Enn Tõugu, Raivo Uibo, Gennadi Vainikko, Airi Värnik.

Aastapreemiad määratakse kaheksas teadusvaldkonnas ning ettepanekud on järgmised.

Täppisteadused

Kristjan Kannike Higgsi bosoni omaduste uurimise eest Standardmudelis ja uues füüsikas.
Ülle Kotta, kes uurib algebralisi meetodeid matemaatilises juhtimisteoorias.
Jaan Lellep, kes on tegelenud astmeliste plaatide ning koorikute analüüsi ja optimeerimisega.
Elmo Tempel kosmilises võrgustikus galaktiliste filamentide uurimise eest.

Keemia ja molekulaarbioloogia

Angela Ivask, kes uurib nano- ja biointeraktsioone molekulaar- ja rakutasandil.
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag ja Richard Villems, kes uurivad inimkonna geneetilise varieeruvuse olemust ja kujunemist.
Tanel Tenson ja Vasili Hauryiliuk antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismide uurimise eest.

Tehnikateadused

Dan Bogdanov, Peeter Laud ja Jan Villemson, kelle uurimistöötulemusena jõuavad turvalised ühisarvutused teooriast praktikasse.
Marlon Gerardo Dumas Menjivar, kelle uurimisvaldkond on muu hulgas äriprotsesside andmekaeve teooria.
Jarek Kurnitski hoonete summaarse energiakasutuse dünaamilise simulatsiooni ja selle rakenduste eest.
Vahur Oja, kes uurib keemiatehnilisi arendusi põlevkivi säästvaks väärindamiseks.
Jaan Raik (kollektiivi juht), Gert Jervan, Artur Jutman ja Maksim Jenihhin, kes uurivad usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimismeetodeid ja arhitektuure.

Arstiteadus

Mati Pääsuke ja Helena Gapeyeva, kes teevad skeleti-lihassüsteemi gerontoloogilisi uuringuid: sarkopeenia diagnostikat, kehalise aktiivsuse ja osteoartoosiga seotud aspekte.
Ana Rebane mikroRNAde uurimise eest kroonilistes immuunsüsteemi haigustes.
Joel Starkopf ja Annika Reintam Blaser, kes uurivad kõhuõõnesisese rõhu tõusu ja seedetrakti puudulikkust intensiivravi haigetel.
Tambet Teesalu, kes töötab välja kullerpeptiidide sihtmärgistatud vähiraviks.
Margus Viigimaa arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi tehnoloogilise innovatsiooni uurimise eest.

Geo- ja bioteadused

Urmas Lips, kes uurib erinevat mastaapi protsesside ahelat Läänemere kihistunud lahtede üldseisundi ja olekumustrite kujunemisel.
Henn Ojaveer bioinvasioonide uurimise eest mereökosüsteemides.
Jaak Truu mikroorganismide molekulaarökoloogia rakendamise uurimise eest keskkonnatehnoloogias ja globaalsetele muutustele kohanemisel.
Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska ja Triin Reitalu, kes on välja töötanud uudse perspektiivi õietolmu analüüsis, et uuenduslikult uurida mineviku kliima, inimese ja taimkatte seoseid.
Olev Vinn, kes uurib fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogiat ja biomineralisatsiooni.

Põllumajandusteadused

Aveliina Helm, kes uurib poollooduslike rohumaade ökoloogiat, majandamist ja taastamist põllumajandusmaastikes.
Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster, kes uurivad häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsust boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel.
Anti Vasemägi molekulaarse ökoloogia alaste uuringute eest veeorganismide jätkusuutliku kalanduse kontekstis.

Sotsiaalteadused

Jaan Masso, kes uurib, kuidas mõjutab tööjõud ettevõtete innovaatilisust, konkurentsivõimet ja tootlikkust.
René Mõttus isiksuse omaduste ja nende reaaleluliste tagajärjede uurimise eest.
Lauri Mälksoo, kes uurib Venemaa käsitusi rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest.
Ringa Raudla, kes uurib, kuidas on majanduskriis mõjutanud Eesti ja teiste Euroopa riikide rahanduse arenguid ja väljakutseid kriiside ajal ja järel.
Tiia Vissak, kes uurib ettevõtete rahvusvahelistumise protsesse, selle tüpoloogiat ja mõjutegureid.

Humanitaarteadused

Andres Kurg, kelle teadustöö on hilisnõukogude kunstikultuuri uurimisest.
Rein Raud kultuuriteoreetiliste uurimuste eest.
Ahti-Veikko Pietarinen, kes teeb uurimusretki märkide maal analüüsides loogikat, vaimu ja tähendust.
Anti Selart, kes uurib Liivimaad 12.-16. sajandil ja tema kohta keskaja Euroopas.
Heiki Valk, kes uurib Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogiat, ühiskonda ja kultuuri ning kelle monograafia „Siksälä kalme“ väärib esiletõstmist.

Toimetaja: Marju Himma



Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: