Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

Liidus püsimise pooldajate peamiseks hirmuks oli konkurentsivõime langus ja see, et Ühendkuningriik kaotaks investorite silmis atraktiivsust ning edaspidi oleks raske leida rahvusvahelisel turul soodsaid müügitingimusi. Viimane paistab realiseeruvat, sest peaminister Theresa May kinnitas just äsja, et riik loobub ühisturust. Vaevalt, et neid igapäevaselt tehnoloogiaäris tegutsejaid saab süüdistada teadmatuses.

Eelmise aasta jaanipäeva järgset lahkumisotsuse järel on aga tänaseks selgunud, et mitmed rahvusvahelised IT-suurettevõtted asusid hoopiski oma äri Suurbritannias laiendama. Facebook teatas kavatsusest suurendada sealsete töötajate arvu 500 võrra, praktiliselt kahekordistades töötajate arvu Londonis. Google teatas novembris miljardi naelsterlingi suurusest investeeringust ja 3000 uue töötaja palkamisest. Firma kavatseb luua Londonisse uue keskuse. Aastavahetuse paiku teatas Snapchati emafirma Snap kavast rajada Londonisse rahvusvahelise ettevõtluse keskus.

Äsja teatas veel üks ettevõte sarnasest plaanist, aga enne kõige värskema näite juurde tulemist võiks mõelda, mida võiks see vastuolulisena näiv olukord tähendada. Kas IT-hiiud tundsid vere lõhna ja kasutasid paljude ekspertide hinnangul peagi kehva olukorda sattuva riigi paindlikkust soodsa kokkuleppe väljakauplemiseks?

Võib ka oletada, et nad ei usu Ühendkuningriigi lahkumisse, sest pärast seda, kui selguvad tingimused ja need pannakse rahvahääletamisele, otsustavad kodanikud kehva pakkumist nähes lahkulöömisplaani tühistada. Nagu keegi tabavalt märkis, golfi emamaa elanikud peaksid teadma, et külalismängijatele ei tehta golfiklubides mängimist lihtsamaks ega pakuta eeliseid, sest need kuluvad ära klubi liikmetelegi. Antud juhul käib jutt äripallikese lennutamise ja veeretamise mängust Euroopa Liiduks peetud klubi niitudel.

Sellisel juhul paistavad mainitud IT-firmade juhid eriti häbematud, kui on rääkinud endale välja esmalt soodsad tingimused peretülis lahkuminejate allahinnatud kaubale, et see siis hiljem tüli möödudes kasutatuna tagasi või edasi müüa. Võibolla kasutavad nad võimalust saada enda kätte hätta jäävate IT-firmade töötajad?

Samuti on võimalik, et kuna London on ettevõtluse investeeringute keskus ja viimase viie aasta jooksul ei ole ühegi Euroopa linna tehnoloogia ettevõtetesse tehtud sama palju investeeringuid, püsib see linn veel mõnda aega Euroopas ühe parima kasvupinnasena erinevatele tehnoloogiaettevõtetele. Londonis on olemas raha, kompetents, olemasolevate firmade võrgustik, head ülikoolid ja palju inimesi. Loomulikult pole välistatud, et nimetatud firmad tegid lihtsalt vea, sest tänast maailma vaadates on üha raskem aru saada, kellel on õigus.

See tähendab, et elu läheb aina keerulisemaks. Selliseks, millest püütakse üha massilisemalt kasvõi hetkeks põgeneda. Valida on alkoholi, ravimite, jooga, intensiivse treeningu, sotsiaalmeedia, seebioopertite ja arvutimängude vahel. Viimasega seoses teatas kurjade lindude fenomeni loonud soomlaste Rovio kavast asutada Londonisse oma mängude arendamise keskus. See oleks nende viies üksus lisaks kolmele Helsinki külje all Espoos ja ühele Stockholmis asuvale kontorile.

Kava näeb ette kahe aasta jooksul arendada välja töökohad 20 töötajale, kes asuvad looma vihaste lindude teemal virtuaalset online-keskkonda, milles saaksid tööst vabad või selle eest põgenevad rahvamassid ükteist lindude või sigadega loopimas käia. Otsus on sama huvitav nagu Brexiti nähtus, sest Rovio pidi 2014-2015 majandusaastal vallandama kehva olukorra tõttu umbes 300 töötajat. Eelmisel aastal toodeti vastuolulisi arvustusi saanud film, mis olevat aidanud firma bilansi kergesse kasumisse.

Maailm paistab elavat sürrealistlikul perioodil ja ebakindla majandusega mängufirma laiendamine ebaleva tulevikuga riiki meenutab kehva filmi süžeed.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.