Kristjan Port: IT-hiiud laiendavad Suurbritannias vaatamata Brexitile oma valdusi ({{commentsTotal}})

Autor: Reuters/Scanpix

Suvel, palaval Brexiti-eelsel perioodil kõlas ühe Euroopa Liidust lahkumise hoiatusena, et eraldumise tagajärjel on kannatajaks tehnoloogiaettevõtted. Liidu liikmena jätkamist pooldas 277 Briti tehnoloogiaettevõtte juhi seas küsitluse tulemuste kohaselt 70 protsenti. Väljumist pooldas 15 protsenti. Ülejäänud olid kahevahel.

Liidus püsimise pooldajate peamiseks hirmuks oli konkurentsivõime langus ja see, et Ühendkuningriik kaotaks investorite silmis atraktiivsust ning edaspidi oleks raske leida rahvusvahelisel turul soodsaid müügitingimusi. Viimane paistab realiseeruvat, sest peaminister Theresa May kinnitas just äsja, et riik loobub ühisturust. Vaevalt, et neid igapäevaselt tehnoloogiaäris tegutsejaid saab süüdistada teadmatuses.

Eelmise aasta jaanipäeva järgset lahkumisotsuse järel on aga tänaseks selgunud, et mitmed rahvusvahelised IT-suurettevõtted asusid hoopiski oma äri Suurbritannias laiendama. Facebook teatas kavatsusest suurendada sealsete töötajate arvu 500 võrra, praktiliselt kahekordistades töötajate arvu Londonis. Google teatas novembris miljardi naelsterlingi suurusest investeeringust ja 3000 uue töötaja palkamisest. Firma kavatseb luua Londonisse uue keskuse. Aastavahetuse paiku teatas Snapchati emafirma Snap kavast rajada Londonisse rahvusvahelise ettevõtluse keskus.

Äsja teatas veel üks ettevõte sarnasest plaanist, aga enne kõige värskema näite juurde tulemist võiks mõelda, mida võiks see vastuolulisena näiv olukord tähendada. Kas IT-hiiud tundsid vere lõhna ja kasutasid paljude ekspertide hinnangul peagi kehva olukorda sattuva riigi paindlikkust soodsa kokkuleppe väljakauplemiseks?

Võib ka oletada, et nad ei usu Ühendkuningriigi lahkumisse, sest pärast seda, kui selguvad tingimused ja need pannakse rahvahääletamisele, otsustavad kodanikud kehva pakkumist nähes lahkulöömisplaani tühistada. Nagu keegi tabavalt märkis, golfi emamaa elanikud peaksid teadma, et külalismängijatele ei tehta golfiklubides mängimist lihtsamaks ega pakuta eeliseid, sest need kuluvad ära klubi liikmetelegi. Antud juhul käib jutt äripallikese lennutamise ja veeretamise mängust Euroopa Liiduks peetud klubi niitudel.

Sellisel juhul paistavad mainitud IT-firmade juhid eriti häbematud, kui on rääkinud endale välja esmalt soodsad tingimused peretülis lahkuminejate allahinnatud kaubale, et see siis hiljem tüli möödudes kasutatuna tagasi või edasi müüa. Võibolla kasutavad nad võimalust saada enda kätte hätta jäävate IT-firmade töötajad?

Samuti on võimalik, et kuna London on ettevõtluse investeeringute keskus ja viimase viie aasta jooksul ei ole ühegi Euroopa linna tehnoloogia ettevõtetesse tehtud sama palju investeeringuid, püsib see linn veel mõnda aega Euroopas ühe parima kasvupinnasena erinevatele tehnoloogiaettevõtetele. Londonis on olemas raha, kompetents, olemasolevate firmade võrgustik, head ülikoolid ja palju inimesi. Loomulikult pole välistatud, et nimetatud firmad tegid lihtsalt vea, sest tänast maailma vaadates on üha raskem aru saada, kellel on õigus.

See tähendab, et elu läheb aina keerulisemaks. Selliseks, millest püütakse üha massilisemalt kasvõi hetkeks põgeneda. Valida on alkoholi, ravimite, jooga, intensiivse treeningu, sotsiaalmeedia, seebioopertite ja arvutimängude vahel. Viimasega seoses teatas kurjade lindude fenomeni loonud soomlaste Rovio kavast asutada Londonisse oma mängude arendamise keskus. See oleks nende viies üksus lisaks kolmele Helsinki külje all Espoos ja ühele Stockholmis asuvale kontorile.

Kava näeb ette kahe aasta jooksul arendada välja töökohad 20 töötajale, kes asuvad looma vihaste lindude teemal virtuaalset online-keskkonda, milles saaksid tööst vabad või selle eest põgenevad rahvamassid ükteist lindude või sigadega loopimas käia. Otsus on sama huvitav nagu Brexiti nähtus, sest Rovio pidi 2014-2015 majandusaastal vallandama kehva olukorra tõttu umbes 300 töötajat. Eelmisel aastal toodeti vastuolulisi arvustusi saanud film, mis olevat aidanud firma bilansi kergesse kasumisse.

Maailm paistab elavat sürrealistlikul perioodil ja ebakindla majandusega mängufirma laiendamine ebaleva tulevikuga riiki meenutab kehva filmi süžeed.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli.

Otse: digiühiskonna suur probleem – kuidas tagada loomingu autori huvid?

Tartu ülikooli intellektuaalse omandi professor Aleksei Kelli peab täna kell 16.15 ülikooli aulas inauguratsiooniloengu "Kas digiühiskond vajab uut autoriõigust?".

Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.Tänavuse immunoloogia päevaga rõhutatakse immunoglobuliin E ehk IgE antikeha olulisust allergiahaiguste olemuse mõistmises, diagnostikas ja ravis.
Kuidas avastati allergiad ja mis kasu meil nendest teadmistest praegu on?

Arusaam, et inimese veres peab leiduma molekul, mis on seotud allergiliste reaktsioonide tekkega ning mille kaudu võib allergia “üle kanduda” ühelt inimeselt teisele, tekkis juba 20. sajandi alguses, kirjutab Tartu Ülikooli allergoloogia-immunoloogia resident Maire Link tänavuse immunoloogia päeva lävel.

Reformierakonna üldkogu 2013. aasta juunis.
Saarts: edukas erakond oskab lõhesid ühiskonnas ära kasutada

Täna kaitseb Tallinna ülikoolis doktoritööd Tõnis Saarts, kelle doktoritöö näitab, et Balti riikide ühiskondlik struktuur, demograafilised mustrid ning ajalooline taustsüsteem vormivad olulisel määral erakonnasüsteeme.